Secret [eesti keeles]

Secret*4

Läksin läpakasse ja tulin alles üheteistkümne ajal ära. Pesin hambad ja panin kooliasjad valmis.

Võtsin kapist oma lemmiku musta värvi öösärgi ning jäin magama.

Hommikul ärgates ei tahtnud ma üldse üles tõusta.

Mõtlesin, et äkki võiks täna kuju jääda, kuid selle mõtte pühkis peast kardinate vahelt sisse piiluv päike.

Ajasin end lõpuks püsti ja vaatasin kella.

Ma polnud kunagi nii hilja ärganud.

Hakkasin kähku riideid otsima, samas tuli meelde et ma pole veel pesemas käinud.

Käisin siis kähku ära ja võtsin kähku oma riided mis enne olin välja võtnud ning riitusin kiiremini kui kunagi varem.

Leidsin kuskilt väiksest karbist oma mustavärvi särgiga kokku sobivad kõrvarõngad ning jooksin peegli ette, et end meikida.

Tahtsin juba tost välja minna, kui sain aru, et juuksed on veel märjad.

Appi ma jään hiljaks!!!!!

Ma üritasin rahuneda, aga asjatult, sest ma pole enne mitte kunagi hiljaks jäänud.

Kui juuksed olid korras, haarasin käekoti ja toppisin sinna mobla, rahakoti ja päikeseprillid.

Võtsin veel öökapilt autovõtmed ja olin valmis.

Jooksin täiskiirusel esikusse, unustades, et peaksin midagi sööma hüüdsin Lilyle "Tsauuu!!" ja olingi juba majast väljas, teel garaasi poole.

Kui ma lõpuks koolini jõudsin, oli kool juba 10 minutit kestnud.

Parkisin auto ning võtsin enda asjad ja jooksin kooli poole.

Põrkasin kellegagi kokku ja tahtsin kohe vabandust ütlemata edasi minna, kuid siis nägin kes see oli ja tardusin.

Omg!! Jälle..

"Sorry.. Bennet.. ei märganud sind.."puterdasin ma.

"Näha oli jah,"irvitas ta.

Tundsin kuidas näost punakaks tõmbun ning tahtsin tast kiiresti mööda minna, et kooli saada.

Ta peatas mind ja küsis "Kas me koos ei võiks minna?"

"Ee.. Ma ei tea.. Mul on veits kiire.. Pole ennem hilinenud.."ütlesin kiiresti.

"Aa, mis siis?Koos võib ju ikka minna!"teatas ta.

Mõtlesin hetke, kuid mu aju ei töödanud eriti kiiresti, seal oli liiga palju Bennetit.

"Okei,"sõnasin siis lõpuks ning hakkasime koos minema.

Me ei kõndinud eriti kiirest ja ma olin sellepärast suht närvis.

Olin ju niigi suht palju hilinenud.Tegin tavaliselt kõikke täpselt ja õigest.

Ma jõudsin lõpuks enda klassi ukseni ja ütlesin, et ma lähen.

"Tsau,"sõnasime koos ja ma astusin enda klassist sisse.

Kõik vaatasid mind, sest ma polnud enne hilinenud ju.

Ma ei teinud välja õpsi küsimustest mu hilinemise kohta ja läksin otse Kathy kõrvale istuma.

Õps jätkas lõpuks tundi, samalajal rääkisin mina Kathyle vaikselt sellest poisist (eile olin ju unustanud).

"...ja ma pole enne mitte kunagi midagi sellist kellegi teise vastu tundnud,"lõpetasin oma jutu.

"Vaao,"sosistas sõps.

Me ei rääkinud tunnis enam rohkem midagi.

Ma ei olnud süvenenud sellesse mida õps rääkis, niiet ma ei saanud aru et õps minuga räägib, kuni Kathy mind müksas.

"Mhh?"pomisesin ma.

Kathy nõksas lihtsalt peaga õpsi poole, kes vaatas mind, nagu ootaks millegi vastust.

"Ahh.. Mida?"küsisin.

"Me räägime siin praegu mida me teeme suvavaheajal ja ma märkasin et sinul oli käsi püsti,"teatas õps.

"Ise ei mõleta et oleks olnud,"pmisesin ja teatasin (valetasin) siis õpsile, "Tead, mul oli nii igav et tahtsin küsida, et kas varem ära ei saaks?"

Õps oli jahmunud, ilmselgelt polnud ta sellst vastust ära oodanud.

"Muidugi, me kõik tahaks näha kuidas sa ära lähed,"sõnas õpetaja, ise kindel et ma ei julge seda teha.

"Tänks,"ütlesin ja toppisin asjad kotti. Õps paistis veel jahmunum kui enne.

Hiljem autoga koju sõites mõtlesin et olin täna kuidagi liiga vähe koolis ning avastasin et kell pole veel üheksagi.

"Ohoh,"pomisesin, sest polnud seal hullumajas üht tundigi vastu pidanud.

Lilya oli suht mures, kui koju saabusin. Ta ei uskunud mind, kui üritasin talle seletada, et mul pole midagi viga.

Lõpuks teatasin talle, et ma tahaks hommikust süüa.Ta otsisi mulle kähku välja mu tavalise hommikueine ning asetas selle taldrikule, mille omakorda pani lauale.

Ta vaatas mind ikka veel murelikult, niisiis otsustasin lõpetada söök enda toas ja seda ma ka tegin.