Secret*11

498 33 0
                                    

"Ma armastan sind,"sosistas ta mulle.

"Muidu ma ei oleks hetkel siin,"sosistasin naeratades vastu.

Naeratasin talle, ta vastas mulle samaga .

Sain Bennetilt ühe pika suudluse.

"Lähme alla?"sosistasin talle kuid see kõlas rohkem küsimusena.

Ta noogutas, samas kui mina pöördusin voodi poole, võttes Bessu sülle.

Ohkasin õnnelikult (olin ju ikka niiii õnnelik) ning kõndisime Bennetti trepist alla, Bessu nüüd juba Bennetti süles.

Võtsin ta muidugi kohe tagasi enda juurde.

Läksin kööki ja võttes kapist leiva, tegin külmkapiukse lahti. Lõikasin tomatit ning panin selle enda leivale.

Läksin elutuppa, kus Bennet juba istus ja telekat vahtis.

Potsatasin ta kõrvale istuma ning panin käe poisi ümber. Ta tegi sama.

Silitasin vaba käega Bessut ning ning suunasin oma pilgu telekale.Mingi räige õudukas käis mida jäin põnevusega vaatama.

Paaris kohas kiljatasin, muidu hoitsin koguaeg Bennettist tugevasti kinni. Ta ainult muigas.

Hiljem, kui film oli lõppenud teatas Bennet et läheb magama, mina aga otsustasin allkoruse rõdule minna.

"Head ööd, kallis!!"hüüdsin ma talle, kui ta trepi esimesele astmele astus.

Asetasin kiiresti, kuid samas ka õrnalt Bessu diivanile ning jooksin Bennetti juurde, et enne magamaminekut veel üht suudlust saada.

Kallistasime veel tükkaega ning ma läksin siis tagasi enda kalli Bessu juurde.

Tõstsin ta sülle ning jalutasin rõdu poole, mis oli väheke mugavam kui minuoma.

Istusin ühele mugavale toolile ning sulgesin silmad.

Olin seal vist umbes viis minta ainult olnud, kui Bessuke niäuguma hakkas.

Ohkasin ning otsustasin Bessu Bennetti juurde viia, seda ma ka tegin.

Kõndisin trepist ülesse ning koputasin poisi toa uksele.

"Bennet?Seda et Bessu kardab rõdul olla ja ma ei taha teda üksi jätta, võin ta sinu juurde jätta?" küsisin.

"Muidugi võid,"vastati kohe ja toa uks tehti lahti,"oled kindel et ka ise ei jää?"

"Eii, lähen olen veel väheke rõdul, siis ehk?"vastasin.

"Okei,"ütles Bennet ning võttis Bessu enda sülle.

"Okei tsauu ja head ööd,"sõnasin.

"Sullegi,"pomises ta.

Läksin tagasi rõdule, samale toolile.

Jäin mõtlema kui nõmedad vanemad mul olid - nõmedad igasmõttes, viskasid mind välja, sest võin nende mainet rikkuda, kas on veel selliseid lolle?No muidugi on mu elu nüüd parem, aga ikkagi?

Ja nad tegelikult ei tegelenud minuga väiksena üldse.Tundus nagu oleksid nad olnud kurvad kui ma rõõmustasin..

Neil oli ükskõik mu muredest, olin neile vist koormaks? Võibolla..

Mõtlesin kaua, kuni jäin magama.

Nägin unes et ema suudleb Bennetiga ja isa on minult Bessu ära võtnud.Olin tohutult vihane ja armukade ja tahtsin karjuda ja peksta oma vanemaid, kuid ma ei saanud end liigutada.Iga püüdmine oli täiesti asjatu.

Äkki äratas mind järsult peatuva auto heli ning järgmisel hetkel tundsin kuidas kellegi tugev ja soe käsi sulgeb mu suu ümber.

Hakkasin rabelema ja keegi lõi mulle vastu pead, mitte eriti tugevasti, kuid see oli ikkagi valus.

Keegi võttis kätest ja keegi jalgadest kinni ning tõmmati üles ning viidi autosse.

Jätsin rabelemise sest see polnud enam võimalik, kui mind nii tugevasti kinni hoitti.

Pisarad tulid silma ning veeresid üle põse.

Autos lasti mind korraks lahti ja mulle pandi mingi riidetükk suhu, seoti siis käed kinni ja mingid nii tumeda klaasiga prillid ette et ma ei näinud midagi.

"Kef fe oote?"esitasin küsimuse, kuid kuna mul oli see riie suus, ali sellest raske aru saada.

"Pole sinu asi,"ütles keegi madala häälega.Oli vist mu küsimusest aru saanud.

"Khu e lähe?"küsisin summutatult. Sellest oli juba raskem aru saada.

"Rootsi,"vastas sama mees lühidalt.

Rootsi??? Omg!! Kas ma Bennetit veel üldse kunagi näen??

Secret [eesti keeles]Tempat cerita menjadi hidup. Temukan sekarang