Ta oli daam ja minu vanaema. Myra kandis valget kuldsete tikanditega kleiti.
„Tere,“ tervitasin teda, „Minu nimi on Myla. Ma olen sinu lapselaps.“
„Tere kullake,“ ta naeratas laialt ning haaras mind oma embusesse, „Ma olen nii õnnelik, et ma sind lõpuks näen.“
Olin üllatunud tema sooja vastuvõtu pärast. Ma mõtlen, ta ei tundnud mind ju üldse, aga siiski võttis ta mind avali käsi vastu. Kuigi ma olin tema lapselaps, olin siiski võõras. Teadsin ainult, et ta nimi on Myra ja et ta on mu vanaema. Ma isegi ei teadnud, kummalt poolt ta mulle vanaema on, ema või isa poolt.
„Tegelikult mul on üks küsimus,“ laususin, kui Myra kallistusest eemaldusin.
„Olgu, ma kuulan.“
„Mu ema käskis mul siia tulla ja paluda sul mulle kõik ära seletada,“ alustasin, „Ta rääkis midagi sellest, et keegi tahab mind kätte saada mingisuguse trooni pärast.“
Tema naeratav nägu muutus tõsiseks.
„Su emal on õigus. On olemas inglite grupp, kes reetsid teised inglid. Me ei tea täpselt isegi seda, kes nad on või seda kas nad on pühad või langenud inglid. Selle pärast jätsid mu tütar ja Raven su selle inimese juurde, et sind kaitsta nende eest, kes sind kätte tahavad saada. Sellepärast, et sa oled ainulaadne, Myla,“ ütles ta, „Mitte keegi ei ole selline nagu sina.“
„Ma tean, et ma olen väljavalitu,“ andsin talle teada.
„Jah, seda ka,“ noogutas ta, „Aga sa muudad ka ajalugu.“
„Kuidas?“ kortsutasin kulmu.
„Sa oled trooni järjekorras järgmine. Aga mitte ainult ühele troonile.“
„Mida sa silmas pead?“ küsisin.
„Myla, sa oled printsess,“ teatas ta, „Ja troon, või troonidm millest ma räägin on Pühade ja Langenud Inglite troon.“
„Mis tähendab, et?“
„Sa ühendad kaks kuningriiki.“
*
*Damieni VN*
Lamades oma voodil, jõllitasin lakke, süüdistades ennast. Myla oli kadunud. Kui ma oleksin akna kinni pannud, oleks ta veel siin. Ohkasin juukseid sasides, ma ei saanud midagi. Noh, ma sain ainult oodata.
Mõttetu - just sellisena ma end tundsingi. Minu olemas olul polnud ilma Mylata mõtet. Varem, kui ma polnud teda veel kohanud, ei suutnud ma näha seda, et üks tüdruk võiks sellisel viisil mu elu muuta. Aga nüüd näen seda kindlalt.
*
Oli kolmapäeva pärast lõuna ning teadsin, et Myla, väljavalitu, oli koju minemas. Tema koolipäev oli läbi. Hakkasin vaikselt tema selja taga käima.
„Myla, ärka üles. Sa näed und. Sa oled inimene. Sa ei ole langenud ingel,“ sosistas Myla omaette ja jätkas selle korrutamist iseendale.
Hiilisin talle lähemale ning sosistasin talle kõrva: „Sa tead, et see pole tõsi.“
„Sa näed und, Myla,“ eiras ta mind, „Kedagi pole siin ütlemas, et see pole tõsi. Sa oled inimene, mitte langenud ingel.
Sa kuuled luulusi. Sa oled inimene, mis sellest, et hull.“
„Sa tead, et see pole tõsi,“ kordasin naerma turtsatades.
„OK, see pole vist enam luulu,“ ütles ta ja pööras ümber, et mulle otsa vaadata.
Ta võpatas ja pigistas oma silmad kinni.
ESTÁS LEYENDO
Graatsilised Tiivad
ParanormalMyla on 16-aastane tüdruk, kes käib päeval koolis ja öösel käib tööl, et toetada ennast ja oma vanaema. Ta pole kunagi kohtunud oma vanematega. Aga ühel õhtul, kui ta parajasti töölt tuleb, juhtub midagi, pimedas. Kuidas muudab see pime öö tema elu?
