Õde, Ära Valeta Mulle. [Lõpetatud]

4. Osa "Kevin ja Violett"

"Kas sul ei saanud veel küllalt?!" Küsis ta minu poole liikudes. "Hoia Jake'ist eemale! Sa ei tea temast mitte midagi, ning kui sa ei taha uuesti haiglas lõpetada siis ära räägi temaga enam" lisas ta ja jäi mu ette käed ristis seisma, Johanna ja Sally tema taga.

"Ei tea miks ma peaks? Ma ei karda sinusugust mõrda!" Ütlesin talle näkku.

"No palun." Ütles ta silmi keerutades. "Sul pole temaga võimalustki! Ta ei vaata sinusuguseid vaeseid tuupurist inimesi." Lausus ta.

Ohkasin ja laususin siis: "Tead kell on nii palju, et sa peaks magama minema. Ning. Sinu rahustuseks võin öelda, et ma ei taha Jake'ist midagi. Ma käisin temaga lihtsalt söömas, kuna olin talle võlgu." Sõnasin ja läksin temast mööda.

"Parem oleks!" Hüüdis ta mulle järele. Tõttasin enda tuppa ja nägin seal Amy't, kes oli magama heitnud. Sulgesin tasakesi ukse ja keerasin selle lukku. Tegin omale kerge dušši, panin tule kust ja läksin magama.

"Daisyyyy!!" Kuulsin Amy't hüüdmas ja sain siis padjaga näkku.

"Mida?!" Röökisin talle vastu.

"Kus sa eile olid?" Küsis ta nüüdseks rahunenuna ja vaatas mulle muretsevalt otsa. Viisin oma pilgu lauale, kus polnud kirja mille olin jätnud. Leidsin selle oma pilguga maast laua alt.

"Ma jätsin sulle kirja aga ma käisin sõbraga linnas." Laususin.

"Sa oleksid mulle võinud ju öelda. Aja ennast voodist välja, või me jääme hiljaks. Sööma me nagunii ei jõua enam." Seletas ta natuke pettunult.

"Ole vait! Mul on kõht tühi!" Ütlesin talle ja hüppasin nari otsast alla. Jooksin kapi juurde ja võtsin sealt suvakad riided. Panin need omale selga ja vaatasin kiiresti enda välimust peeglist. Suht normaalne tuli välja. Helesinised teksad, valge pluus, mille peal oli kirjas 'Trust me' ja selja peal 'Or not...' . Tõmbasin oma ketsid jalga ja vaatasin Amy't kes ka valmis oli saanud.

Jõudsime just kohvikusse kui kell sai 8.30. Siis lõpetatakse söökide andmine. Ladusime omale kiiresti söögi taldrikule ja maandusime kuhugi lauda. Sõime rahulikult Amy'ga ära ja läksime kella üheksaks tundi. Muidugi käisime ja võtsime oma asjad vahepeal.

Vahetasin oma riided keka riiete vastu, milleks olid mustad pikad retuusid, valge pluus ja peal must pusa. Jalas olid mul erkpunased spordijalanõud. Läksime Amy'ga kahekesi õue, kus mõned juba soojendust tegid. Ühinesime nendega ja hakkasime jooksma. Peale meie olid veel õue staadionil ka meist aasta ees käivad poisid, nende seas ka Jake. Muidugi panid õpetajad meid võistlema. Tüdruk ja poiss pidid jooksma kõrvuti 100 meetrit. Ja minu paariliseks sai Jake. Sättisin end stardi valmis, üks käsi eespool jäin joone taha seisma. Vaatasin ähvardavalt Jake'i, kes vastas samaga. Sellest tõotas tulla hea jooks, kuna Jake on poistest kõige kiirem. Ta pilgutas mulle oma pruunide juuste tagant silma ja ma kaotasin hetkeks valvsuse. Käis vile ja ta startis kohalt. Jõudsi reaalsusesse tagasi ja andsin endast kõik, et talle järele jõuda. Peagi olin temaga kõrvuti ja vaatasime kordamööda üksteist. Me proovisime mõlemid üksteist maha raputada aga see ei õnnestunud. Ootasin viimase sekundini ja lisasin siis kiiruse maksimumile. Ületasin joone napilt enne teda ja jäin siis seisma. Toetasin käed enda põlvedele ja puhkasin natuke.

Õpetaja vaatas mind natuke imeks pandavalt.

"Väga hea, preili Claadi." Lausus ta.

"Kindlasti teate, et ülehomme on kooli sünnipäev, seega jäävad tunnid sellel päeval ja eelneval päeval ära." Lausus keka õpetaja kui tund läbi oli saanud ja kõigil peale minu võhm väljas oli. "Selle puhul toimub nagu alati, maskiball. Nagu eelnevatel aastatelgi, ei ole te kohustuslikud teistele enda isikut avalikustama." Seletas ta väga napilt, oli kuulda rõõmuhõiskeid ja vilistamist. "Täna on aga tunnid!" Lisas ta rangelt. "Rivitult." Lausus ta veel ja me saime riideid vahetama minna.