Õde, Ära Valeta Mulle. [Lõpetatud]

13

"E-i!" Hüüdsin Amyle, kes viimased 10 minutit mind piinas, et teada saada, milline ma ülehomsel ballil välja näen. Tema kleiti ma tean. Ta tuleb sama sinise kleidiga, millega eelmisel peolgi.

"Daisyyyy...." ütles ta manguvalt.

"Ei." Vastasin ja panin käed risti. Pöörasin siis ümber ja panin järgmised rioded oma kotti, millega oma tädi juurde lähen.

"Luba siis vähemalt, et me kohtume!" Ütles ta, väga kindla ja peale käiva häälega.

"Okei, okei." Vastasin ja tõmbasin koti luku kinni. "Ma lähen käin veel Jake'i juurest läbi ja läksin siis." Laususin ja tegin Amy'le kiirelt kalli. Tõmbasin omale jope selga ja vajutasin jalad saabastesse.

"Homme NÄEME!" rõhutas Amy viimast sõna ja ma astusin uksest välja. Kõndisin korridori mööda treppide juurde, kus nägin Bellat omale vastu tulemas.

"Sind pole ammu näha olnud." Ütlesin, mitte just väga sõbraliku häälega.

"Ma hoolitsesin oma uhiuue kleidi eest, mida kõik ülehomsel ballil näha saavad. Loodan, et sa ikka ilmud kohale. Ja kui sa ei ilmu, siis sa tead küll, mida sa tegema pead." Rääkis ta, ühe käega liigutusi tehes ja teist puusas hoides.

"Tore, et sa minust hoolid! Pole põhjust muretsed. Ma ilmun kohale." Sõnasin sarkastiliselt. "Aga praeguseks, halba aega!" Hüüdsin talle ja kõndisin trepist korruse võrra alla, et minna sealt Jake'i juurde. Koputasin ta uksele ja tõmbasin selle siis lahti.

"Jake ma..." hakkasin oma lauset ütlema, kuid leidsin sealt hoopis Kevini, kellel polnud peale bokserite midagi seljas. Lõin toa ukse uuesti kinni, tundes, kuidas mu põsed õhetama hakkavad toetusin ma vastu seina. Kuulsin, kuidas mu kõrval uks lahti tehti ja sealt Kevin välja astus. Seekord olid tal ka musta värvi teksad jalas. Üritasin mitte ta ülakeha vaadata ja küsisin maha vaadates: "Kus Jake on?"

"Arvasingi, et sa teda tahad. Ta jõuab umbes 10 minuti pärast tagasi. Sa võid siin oodata kui tahad." Pakkus ta välja. Ainult 10 minutit... selle kannatab ära. Noogutasin talle ja sisenesin koos temaga nende tuppa.

"Kas Jake ei elanud mitte Alby'ga?" Küsisin ringi vaadates.

"Tegime väikse vahelduse." Sõnas ta, minu poole liikudes. Ta tuli mu kõrvale ja tegi kapi ukse lahti.
"Mida sa jõuludel teed?" Küsis ta, kapis sorades.

"Jake tuleb minu poole." Vastasin naeratades.

"Ja uuel aastal?" Küsis ta siis.

"Ma ei usu, et ma midagi ägedat teen. Võibolla saan Jake'i juurde minna, kes seda teab." Jutustasin ja meie vahel kestis vaikus, tema otsis ikka kapist omale ilmselt särki. Ta tõmbas kordamööda erinevaid välja, viskas need siis tagasi ja kordas seda.

"Niii, et... ma olen märganud, et sulle vist meeldib Amy?" Küsisin, väike irve näol.

"Mkm." Tuli minu üllatuseks vastuseks.

"Ahh ole nüüd, seda on nii märgata!" Ütlesin lõbusalt teda pinnides.

"Lõpeta, Daisy!" Ütles ta läbi hammaste.

"Mis selles siis nii halba on?" Küsisin naerdes.

"Daisy, ta ei saa mulle meeldida!" Hüüatas ta.

"Miks?" Ütlesin vastu.

"Sest mulle meeldib keegi teine!" Ütles ta häält tõstes.

"Kes?" Tundsin siis huvi ja laiutasin käsi. Tal ilmselt viskas üle. Ta lükkas mind kiire liigutusega õlgadest vastu kappi, lükates mind sinna vastu.