Õde, Ära Valeta Mulle. [Lõpetatud]

6.Osa"Tagaotsitav ja kurat millega ma nüüd hakkama sain.."

Mu takso jõudis just koolihoovi, kui pidi algama hommikusöök. Võtsin taksost oma koti ja maksin taksojuhile sõidu eest. Astusin taksost välja ja mind tabas dejavuu. Või kuidas iganes selle kohta öeldakse. Läksin kooliustest sisse ja nägin Amy't treppidest alla tulemas.

"Hei!!" Hüüdis ta juba kaugelt ja jooksis treppidest alla. Ta kallistas mind ja hakkas siis kohe uuesti rääkima.

"Sul pole aimugi, mis siin toimub! Eile käis siin ballil üks peaaegu üleni valge ballikleidiga tüdruk ja peaaegu kõik, eriti poisid tahavad teda üles leida. Tüdrukud ka, ilmselt soovivad teda ära tappa, kuna ta suudles kõigi ees Jake'i." Vatras ta ette.

"Üpris loll tegu." Noomisin tegelikult ennast...

"Või veel! Isegi temast pildid on kõikjal olemas, et kui keegi teda teab siis helistagu!" Rääkis ta edasi ja me sisenesime sööklasse. Terve aja kui me omale sööke võtsime vatras ta sellest ballist.

"Ma kahetsen nüüd, et ma ei tulnud." Laususin kui oma tüüpilisse lauda maha istusime.

"Ja siis ta põgenes. Jooksis lihtsalt minema." Lõpetas ta oma jutu ja ma märkasin eemal kolme poissi ühes lauas istumas. Neljas toetus seinale ja jälgis ülejäänuid. Tundsin nad kõik ära - Kevin, Jake ja too punapäine tüüp kellega ma eile tantsisin. Neljas oli üks Jake'i sõpradest. Nendel kõigil kolmel kes istusid olid käes samasugused asjad. Karikakraõied.

"On teada, et too tüdruk käib meiega samas klassis." Sõnas Amy ja ma vaatasin talle võlts üllatunud näoga otsa.

"Huvitav." Laususin.

"Kõik loodavad, et too ilmub välja ka jõulupeol, siis teda enam nii naljalt minema ei lasta." Lausus Amy ja võttis ampsu oma võileivast.

'Jõulupidu?' Käis mu mõtetest kavalalt läbi.

"Kuidas sul Gabrieliga läks?" Küsisin teemat vahetades.

"Ma arvan, et ma meeldin talle." Lausus ta tasakesi, kuid õhinal.

"Ära lase siis kellelgi teda ära sebida." Laususin.

"Ei lase." Tuli kindel vastus. Vaatasin teda kulme kergitades ja viisin oma pilgu Gabrielile, kellega parasjagu üks üli seksikas blond tüdruk rääkis.

"Mida sa ootad! Kao platsi!" Hüüdsin talle sosinal ja lükkasin teda õlast. Too koperdas end lauatagant välja ja läks Gabrieli juurde. Amy ütles midagi, mille peale poiss naerma hakkas ja too blony vihaselt minema läks. Vaatasin neid irvitades pealt ja sonkisin lusikaga oma müslis. Nägin Amyt endale osutamas ja peagi hakkasid nad meie laua poole kõndima.

"See on Daisy. Minu toanaaber." Tutvustas ta mind Gabrielile. "Daisy, tema on Gabriel. Ega sul midagi selle vastu pole, kui ta meie lauas einestab?" Küsis Amy suur naeratus näol. Raputasin pead.

"Ei ole." Vastasin rõõmsalt ja nihutasin end tooliga natuke vasakule. Gabriel istus suhteliselt Amy kõrvale. Nagu te ma arvan istuks ka, kui te Gabriel oleksite.

"Okei. Ma ei viitsi." Sõnasin siis ja lasin end seljatoele lösakile. Nad mõlemid vaatasid mind kuidagi veidrate ja küsivate nägudega, mis mu naerma pani. "Kool. Ma ei viitsi tulla." Tegin neile asja selgemaks.

"Kes viitsiks?" Küsis Gabriel.

"Ärme lähe siis. Täna nagunii midagi tähtsat ei toimu, peale selle, et kõik sellest tüdrukust räägivad." Sõnas Amy ja vaatas mulle vastust ootavalt otsa.

"Ahh...persse see." Ütlesin tasakesi ja tõusin püsti. Viisime Amyga kandikud minema ja kõndisime meie tuppa. Gabriel lonkis meile loomulikult järgi. Ilmselt oli see tema jaoks natuke piinlik. Sisenesime Amyga oma tuppa ja ma panin sinna oma koti ära. Gabriel tuli vägagi kõheldes sisse. Ta pilk liikus ühelt asjalt teisele ja siis jälle meile. Võtsin kapist omale uue pluusi ja vahetasin selle vetsus ära. Tõmvasin omale paksu pusa peale ja olingi valmis. Ootasime Gabrieliga kuni Amy veel kohmitses.

"Millal talvevaheaeg on üldse?" Küsisin järele mõtlevalt.

"Algab 19 aga 20 on ball... jälle." Vastas Gabriel, kellele ilmselt eriti ballid ei meeldinud. Paljudele ei meeldi need. Vähestele meeldib kanda vanamoodsaid kleite või kostüüme...

"Ja mitmes täna on?" Küsisin uuesti.

"Ülehomme on november." Vastas too.

"Üle kuu on veel käia. Pmst kaks." Pomisesin omaette.

"Ma olen valma." Lausus Amy ja haaras veel oma rahakoti. Kõndisime uksest välja ja Amy keeras selle lukku. Kõndisime vaikuses alla ja väljusime siis õueuksest.

"Kuhu me läheme?" Küsisin neilt kui me mööda teed jalutasime.

"Sõidame linna, käime poodides ja tuleme tagasi." Sõnas Amy ja kehitas õlgu.

"Mulle sobib, kui teile sobib." Lausus Gabriel ja me kõndisime bussipeatusesse.

Päriselt. Ma pole varem aru saanud, et mis mõttes saab olla 'viies ratas vankri all'. Nüüd ma mõistan ja see tunne pole meeldiv. Gabriel ja Amy on vähemalt 10 minutit järjest üksteisega rääkinud ja omamoodi flirtinud. Mina istun siis nendega samas lauas nagu mingi veidrik. See kisub piinlikuks. Ausalt.

"Amy, ma lähen käin toaletis." Laususin, kuid ta vist ei pannud mind tähele, kuna oli parasjagu hoos mingi naljaka looga, mida Gabriel hoolikalt kuulas. Võtsin oma telefoni ja hakkasin WC poole liikuma kuid märkasin aknast Jake'i ja ta kahte sõpra. Käisin kiiresti vetsus ja tegin seal oma toimetused ära. Võtsin siis kraanikausi äärelt oma telo ja lahkusin vetsust. Kõndisin välisuksest välja ja Jake nägi mind koheselt.

"Hei." Lausus ta ja ajas end auto najalt püsti. Seekord polnud nad mingi ülipopi-super-mega-kiire autoga. Seekord oli neil mingi maastur. Kõndisin nende juurde.

"Hei." Ütlesin noogutades ja vaatasin neile kõigile kordamööda otsa. "Mida te siin teete?" Küsisin, kuna kelleltki teiselt ühtegi sõna ei tulnud.

"Aa. ... me lihtsalt chillime." Vastas Kevin kuidagi kohmetult.

"Hakkame minema!" Hüüdis Jake ja lõi käega kaks korda vastu kapotti.

"Kuhu?" Küsisin uudishimulikult. Jake peatus korra ja naeratas endamisi.

"Tule kaasa, siis näed." Vastas ta. Vaatasin aknast kõhklevalt Amyt ja Gabrieli. Tõttasin siis auto juurde ja tegin tagumise ukse lahti. Hüppasin sinna sisse ja tõmbasin ukse kinni. Võtsin oma telo ja kirjutasin Amyle.

"Läksin sõpradega kaasa. Olgu sul Gabrieliga tore ;)" seisis seal ja ma saatsin ära. Sõitsime autoga tunnelisse ja ma jäin autoaknast rõõmsalt välja vaatama. Ma armastan tunneleid! See oranšikas valgus ja hallid seinad sobisid nii hästi kokku. Peagi aga tunnel lõppes, samuti ka minu rõõm. Sõit kestis umbes 10 minutit ja siis jäi auto seisma. Hüppasin sellest välja ja avastasin end kaljuservalt. Selle all laius meri ja liiv. Samuti ei puudunud merest ka kivid ja vaht. Nägin, et poisid istusid maha ja jäid siidrit nautides päikeseloojangut vaatama. Jake istus üpris minu kõrvale. Puhus karge tuul, kuid siiski oli kuidagi soe.

"Tead te võite vahel ka normaalsed olla." Tegin Jake'ile komplimendi.

"Tänks." Vastas ta ja võttis lonksu oma siidrist. Kui ta oli lõpetanud, võtsin selle enda kätte ja tegin sellele ühe lonksuga otsa peale. Andsin talle pudeli tagasi nii, et me sõrmed kokku puutusid. Jah. Täpselt nagu mingis filmis. Lasime koos pudelist lahti ja äkitselt tundsin ta kätt oma lõua all aja ta huuli õrnalt enda omade vastas........

Jah, see võis olla natuke liiga lühike ja igav osa aga loodan, et lõpp lisas põnevust 😉 ka seitsmes osa on juba valmis kirjutatud aga tahtsin endale natuke edumaad anda. Loodan, et meeldis ja kirjutafe kindlasti midagi kommentaari 😊☺

Kalli-kalli teile kõigile ja ilusat peagi algavat nädalavahetust! 😘

-FallenName