Õde, Ära Valeta Mulle. [Lõpetatud]

10. Osa "Tõsi? Ma loodan, et mitte"

Ärkasin, ilmselt teadis Amy, et mul pole täna tuju tulla, seega polnud ta mind äratanud. Vaatasin kella ja see näitas 8.10. Istusin natuke uimaselt voodis ja mõtlesin sellele, mida Amy oli rääkinud. Lootsin kogu südamest, et see polnud tõsi. See lootus sundis mind end riidesse panema, korda tegema ja alla kõndima. Hirmuke mu sees kasvas aina suuremaks ja suuremaks, kartes, et kui ma sööklasse sisenen, istub Jake'i juures keegi teine. Kõhklesin veel trepil, kuid lausa tormasin siis sööklasse. See oli ka ainuke viis, kuidas suutsin end sinna vedada. Astusin kõhklevalt sööklasse ja nägin seal tutyavaid inimesi. Kõik nad olid ühes lauas: Amy, Alby, Kevin ja Jake, kelle kõrval oli tühi tool. Kõndisin kõheldes aeglaselt selle lauani ja esimene, kes mind märkas oli Kevin.

"Hei!" Lausus ta mulle tervituseks. Noogutasin talle ja vaatasin Jake'i kõrval olevat tooli.

'Istusid iga söömis kord üksteise kõrval ja hoidsid käsi.' Kõlas Amy hääl mu peas. Otsustasin siis toolile istuda ja nägin Jake'i endale otsa naeratamas. Mu süda lausa rahmeldas ja kartis rinnus, ja kui ma oleks paberist, oleks see ammu välja hüpanud ja minema jooksnud. Naeratasin Jake'ile võltslikult ja toetasin oma käed lauale. Tundsin hetke pärast, kuidas Jake oma sõrmega mu kätt silitab.

"Kõik hästi?" Küsis ta mult sosinal, samal ajal, kui teised midagi naljakat rääkisid. Ma ei vastaud talle, vaid noogutasin. Ta võttis mu käest kinni ja pigistas seda, justkui öeldes, et kõik saab korda, isegi kui ta ei teadnud põhjust. Teised lauas hakkasid laginal naerma, samal ajal kui mu kaks pisarat järjest lauale maandusid ja minust seetõttu üks nuukse väljendus. Kõigi pilgud jäi mulle ja seega ajasid mu olukorra veel hullemaks. Veel kukkus umbes kolm pisarat järjes lauale. Tõmbasin oma käe kiiresti tema omast ja kuivatasin varrukatega oma põski, samal ajal püsti tõustes.

"Daisy?!" Küsis Jake mulle segaselt järele vaadates. Kiirendasin oma samme, et sealt kiiresti põgeneda. Koperdasin mingi kuradi tooli otsa ja kaotasin hetkeks tasakaalu. Sain lauast kinni ja tormasin siis edasi. Pisarad üle näo voolamas kuulsin, kuidas keegi mulle järele tormas. Ma hingasin suuga ja iga kord kui välja hingasin, mu hääl värises. Pisarad voolasid ikka veel mööda mu nägu, kuni kuulsin, kuidas Jake mu nime hõikas. Kuulsin veel kuidas ta paar tõtakat sammu tegi ja siis minuni jõudis. Ta haaras mu käest kinni ja vaatas mulle pinksalt otsa. Meie vahel kestis vaikus, kuna ma eirasin ta pilke. Ta tõstis mu käe ja tegi sellele natuke kummardades musi.

"Daisy? Mis sul on?" Küsis ta sosistades.

"Mul on lihtsalt paha olla." Sõnasin vastuseks ja jooksin ta juurest ära, treppidest ülesse ja langesin enda voodisse pikali.

'Ta käitub täpselt nagu Amy ütles!' Röökisin ma enda peas ja sõimasin end selle eest kui kuradi jobu ma olnud olin.

"Ma ütlesin ju, et pole tark seda juttu kuulata." Sõnas Amy hääl üle toa. Ehmusin selle peale natuke, kuna mul polnud aimugi, et ta seal olnud oli.

"Palun jäta mind üksi." Palusin teda ja ta võttis laua juurest oma koti.

Olin jäänud endalegi teadmatta ajal magama. Uinusin vist, kui olin piisavalt nutnud ja jäin siis tavaliste riietega magama. Vaatasin kella ja no wow. Super. Sa magasid just terve päeva maha... kell oli 19.07. Kiikasin nari alla voodisse ja nägin seal Amy't magamas. Nägin, et mul oli messengeris väga palju lugematta sõnumeid. Kõhklesin ja avasin need siis. Need oli peaaegu kõik Jake'ilt, välja arvatud üks. See oli Bellalt. Avasin kõigepealt Bella oma ja lugesin selle läbi.

'Oled vist minevikuga kursis jamh? Võtad kihlveo vastu?' Seisis seal. Lõin siis lahti Jake'i sõnumid. Ta oli neid tohutult saatnud. Seal olid küsimused ja laused ja südamekesed ja kurvad näod kõik segamini. Ta ilmselt kirjutas mulle, kuna pilt lõi tagasi alla. Seal oli uus sõnum.

'Tahad rääkida? :( ' seisis seal. Ma ei vastanud talle, seega ta saatis uue.

'Kas ma tegin midagi valesti?' Oli seekord.

'Palun sind Daisu. Räägi minuga.'

'Ma tean, et sa loed neid sõnumeid.... ;) '

'Daisy ples ples vasta. Ma ei taha su pärast muretseda....'

'Kui sa ei vasta, olen sunnitud ma sinna tulema.' Oli viimane ja siis mu kannatua katkes.

'Kõik on korras, ma olen lihtsalt väsinuuud ja ei tunne end hästi. :) ' valetasin talle ja lisasin veel ühe naerunäo.

'Kui sa nii ütled... head ööd, puhka hästi kaunitar.' Saatis ta viimase sõnumi ja lisas siis südamekese.

Kirjutasin siis Bellale vastuse.

'Jh' seisis seal.

Ärkasin ülesse, ning kuulsin Amy edasi-tagasi kõndimist. Ta ilmselt kas vahetas riideid või otisis midagi... pilgutasin uniselt silmi ja ajasin end istuma. Ta vaatas mind naeratusega ja tegeles siis edasi.

"Hommik." Laususin.

"On küll jamh... Tuled täna?" Küsis ta, mulle taaskord otsa vaadates.

"Mhmh." Noogutasin ja hüppasin narist alla. Vaatasin Amy telefonilt kella ja hakkasin riidesse panema. Tegin veel omale krunni pähe ja võtsin siis oma telefoni.

"Lähme?" Küsis ta ja ma noogutasin taaskord.

Kõndisime sööklasse ja teadsin väga hästi, et teised nägid meid. Läksin koos Amy'ga ja tõstsin omale sööki. Võinoh, võtsin omale kausi, kus sees oli salat ja valasin omale sidrunivett. Kõndisime siis lauda, kus juba Kevin, Jake ja Alby istusid. Teadsin väga hästi, et Jake jälgis mind. Ka ülejäänud arvatavasti... kui muidu me istuks ümmarguses lauas nii, et minust paremale jääks Amy ja vasakule Jake, ruttasin ma seekord Amy'st ette ja istusin tema ja Alby vahele. Amy istus minust paremal ja aitas mul niiviisi Jake'i vältida.

"Okei. Amy, mis temaga toimub?" Küsis Jake, kasutades Amy't, et vastuseid saada.

"Ta.." hakkas Amy rääkima kuid ma läin talle jalaga vastu ta säärt.

"Kõik on hästi." Laususin.

"Daisy! Kõik ei ole hästi!" Ägestus Jake, mille peale ma võpatasin ja oma kahvli käest pillasin. See lendles vastu kivist põrandat ka kostus vali kõlksatus. Nihkusin oma tooliga tahapoole, ja võtsin selle ülesse.

"Sa ei saa pidevalt mind eirata." Sõnas ta järgmisena. Kuna kahveli küljes oli kellegi punane juuksekarv, ei hakanud ma sellega enam sööma. Kuradi Bella.... panin selle kandikule ja võtsin kätte oma klaasi sidruniveega. Õnneks olime me ainukesed inimesed sööklas, seega võisime rääkida nii valjult kui tahtsime...

"Räägi meiega." Sõnas Jake siis.

"Okei." Vastasin kindlalt. "Kes oli Diana? Või Helena?!" Küsisin siis ja nägin, kuidas Jake näost valgekaks läks. Edasi kestis tohutu vaikus. Ka Kevin ja Alby olid nägudega, et nad teadsid midagi, kuid neil polnud tahtmist rääkida."Noh?! " Hüüdsin. Kuna vastust ei tulnud ja Jake aina enda ees olevat lauda põrnitses, tõusin ma püsti. "Näed, just sellepärast ma vihkangi sind! Sa kasutad mind ära nagu igat ühte neist! " Röökisin veel talle näkku ja lahkusin sööklast. Lootsin veel, et ta tuleb mulle järgi ja ütleb, et see pole tõsi. Vabandab ja embab mind. Kuid teda ei tulnud....

Järelikult oli see kõik siiski tõsi....

Ma tahaks vabandada, et osasi on hakanud kuidagi harva ilmuma. 😞 Üritan edaspidi kiiremini postitada aga eks teate vist isegi, kuidas kevadeti selle kooliga on...
Praegu aga, ilusaid kevadilmi ja edu! 😊☺

-FallenName