Õuduste tivoli[PAUSIL]

7.Osa

Suur roosa lohe lendab korraga otse meie korterisse sisse ja haarab ema. 

"Ema!" karjun paanikas. Kuidas see ültse võimalik oli? 

Silman Viktorit lohe seljas. 

Ema vaatab mind murelikult. 

"Nägudeni!" karjub Viktor ja lendab emaga minema. Seinas on tänu temale nüüd hiigel suur auk. 

Sofia jookseb hambahari suus sisse. "Mida?!" karjub ta ja ma nutan. 

Ma olen viimastel kuudel päris palju nutnud ja samuti väga palju üle elanud.

 Sofia tuleb ja kallistab mind. "Mia, kõik saab korda! Ma ei tea isegi, mis juhtus. Veidi infot, pliiz," jutustab õde ja patsutab mu selga. 

Seletan siis talle kõik läbi pisarate ära. Kõik. Isegi Ronaldi kadusime 10 aastat tagasi.

***************  

Ta vilistab kui olen lõpetanud. "Vau!" sõnab ta ja muigab. "Hei! Ma arvan, et peaksime siit külma käest ära minema."

 Kõnnime elutuppa. Ta annab mulle tassi teega ja istub mu kõrvale diivanile.

"Niiet, tivoli Viktor viis ema lohega ära?" küsib ta mind hoolega jälgides ja meenutab mulle ema.

"Jep."

"Vau. See oli roosa?"

"Jep."

"Naiss."

"Kuidas sa nii rahulik saad olla?"

"Mu aju on täna vist väga rahulik."

"Hea küll. Mis me teeme siis?"

"Läheme nõuame ema tagasi?"

"Kahekesi?"

"Ei! Sina, mina, su sõbrad ja minu sõbrad. Lähen hellan Mariale, Kristofile ja Sassile!"

"Ok," sõnan kaheldes.

Sofia keksib, aga rõõmsalt oma tuppa. Võtan samuti taskust telefoni. 

Rüüpan mõnuga piparmündi teed ja valin Olivia numbri.

"Tsau!" kostub teiselt poolt toru rõõmus hääl.

"Hei! Mis teed?"

"Viiuli tunnis. Miks sa matustele ei tulnud?"

Kas see on kõik, mis teistele korda läheb?

"Mul oleks su abi vaja."

"Oki. Ütlen Kristile, et tund jääb ära siis!"

Kristi on ta viiuliõpetaja.

Kuulen kuidas Olivia telefoni maha paneb ja minema jookseb. Siis on kuulda inimeste rääkimist ning jälle samme. 

"Olen 10 minuti pärast sinu pool," ütleb ta ja ma hingan kergendunult sisse.

"Aitäh!"

"Iga kell!"

Helistan Sandrile ja Markusele ka. Siis panen ruttu riidesse. 

Juba jälle pean ma minema tivolisse.

Sofia jookseb lehvitades minu poole. "Nad tulevad! Läki!" hüüab ta ja paneb samuti kiiruga riidesse. 

Võtan oma kotist taskulambi ja me läheme õue ootama. 

***************  

Esimesena jõuavad Sofia sõbrad kohale. Neil kõigil on seljas üsnagi sobivad ja soojad riided.