"Päriselt?!" kiljatasin kõva häälega ja tõusin lauas püsti. Ma tean, et käitusin nagu mingi teismeline, kellele vanemad oleksid just nõusoleku andnud minna lemmikbändi kontserdile.
"Päriselt-päriselt," muigas Dougie ja rüüpas naersulsui kohvi.
"Dougie," läksin mehe juurde ja kallistasin teda tugevalt. Meil siiski oli ilmselt raha, et seda kohta endale kubada, vastasel juhul poleks ta mulle lootust andnud.
"Aga ärme mu vanematele veel räägi, eks?" Tegi mees ettepaneku. "Nad on ilmselt kurvad, kui me siit ära lähme lapsega."
"Jaa okei! Mis kellaks me lähme siis? Kas ma hakkan riietuma juba?" Ma olin nii elevil, et ajasin Dougie naerma sellega.
"Meil on kaks tundi aega, aga sa ilmselt võid sättima minna."
Tundsin end natuke solvununa. "Kas ma olen tõesti nii kole, et pean juba sättima minema?"
Mees naeris. "Ei, aga sul läheb sellega tavaliselt viis tundi ju. Proovi seekord kahega hakkama saada, eks."
Prunditasin naerust huuli. Haarasin toolileenilt rätiku ja viskasin selle naljaga Dougie poole, ning kõndisin naerdes vannitoa poole, et endale soengut tegema hakata.
*
"Oled valmis?" Kostus esikust Dougie hääl ja Dereki vaiksed kilked.
"Oota nüüd natukene, ma värvin ripsmed ka ära!" hõikasin vastu ja kummardusin peegli poole, et end paremini näha.
"Need on sul niisama ka ilusad, kas tead."
"Sina peadki nii arvama, me oleme kihlatud. Vastasel juhul ei oleks," itsitasin peegli eest vastu.
"Me lähme Derekiga kahekesi, kui sa kahe minuti jooksul valmis ei saa!" Segas mees mind edasi. Ta vist meelega tegi seda, et hiljem mulle ette heita, et mul jälle nii kaua läks aega enda korda tegemisega.
"No ma tulen, ma tulen!" Viskasin ripsmetušši tagasi meigikotikesse, võtsin kapi pealt huulepulga ja ruttasin esikusse.
"Oh, lõpuks! Ma jõudsin selle aja jooksul kakskümmend saada!"
"Ära seleta," panin omale kontsakingi jalga, mis sobisid imehästi minu punase kleidiga, millega olin otsustanud täna tulla.
Dougie kõlistas võtmeid oma käes Dereki nina ees ning laps naeris selle peale. "Oled lõpuks valmis?"
"Jah, anna ta mulle nüüd sülle," võtsin lapse enda kätte,"ja mine pane sina välisuks lukku. Ma panen ta turvatooli."
Dougie jäigi välisukse juurde askeldama, mina kõndisin auto juurde ja avasin tagumise ukse. Asetasin lapse hellalt turvatooli ning panin selle hoolikalt kinni, suudlesin Derekit otsaette. Võtsin oma kotist välja väikese kaisulooma, kes oli tema voodis igal ööl olnud ning tundus, et see oli tema lemmik. See oli väike heledat tooni jänes. Andsin selle õrnalt poisi kätte ning lõin ukse kinni.
Dougie avas mulle džentelmenlikult ukse ning ma istusin teda tänades autosse. Mees lõi ukse kinni ja ma sulgesin turvavöö. Ta istus oma kohale ja käivitas auto ning me hakkasimegi linna poole sõitma, mis ei olnud tegelikult kaugel.
Pärast pikka sõitu peatusime lõpuks ühe päris modernse kortermaja ees. Dougie helistas maaklerile ning teine vastas, et jõuab varsti isegi kohale.
Varsti kõndiski meie juurde uhke ülikonna ning portfelliga mees, Dougie ja tema kätlesid. Hakkasime kortermaja poole kõndima ja sisenesime. Läksime trepist kolmandale korrusele ja me läksime ühest valgest uksest sisse.
See korter oli nii luksuslik, et ma hammustasin huulde, et mitte liiga õnnelik välja näha. Korteris oli kaunis köök, kust aknast avanes vaade vanalinnale. Köögimööbel oli valmistatud tumedast puidust, mis sobis täpselt heleda seinavärviga.
Järgmine tuba oli elutuba, kus oli punakat tooni lilleline tapeet, valge mööbel, heledast puidust diivanilaud ning suur teler, mis maakleri sõnul oli hinna sees juba. Kõik, mida me korteris nägime hetkel, pidavat olema juba korteri hinna sees, ehk me oleks lihtsalt saanud Dougie vanemate kodust võtta oma riided ning siia elama tulla.
Selles korteris oli veel kaks magamistuba, mis sobis täpselt- üks minule ja Dougiele, teine Derekile. Esimene magamistuba oli lillaka seinavärviga ning tumedat värvi voodiga. Kõik oli nii hästi sisustatud, nagu siin oleks mingi sisekujundaja elanud.
Magamistuba, mille mõtlesime Derekile anda, oli tühi. Väidetavalt oli selle naise ja mehe sõber, kes seda tuba üüris, välja kolinud kogu oma kolaga ning see oli tühjaks jäänud. Vähemalt selle korteri ostu kohal avaneks meil võimalus pisipõnni tuba ise kujundada vastavalt enda soovile.
Kiikasin hetkeks vannituppa ka sisse. Seal oli suur vann, pesumasin ja pesukuivati, mida olin ainult filmides näinud. Muidugi oli seal suur peegel ning meigilaud, kus saaksin end igapäevaselt meikima hakata.
Vaatasin ootusärevalt Dougie poole, kes maakleriga vestles. Kui teine eemale läks, küsisin mehelt otsekohe:"Me ju ostame selle koha, eks?"
Dougie pani käe ümber mu piha ja tõmbas mind koos Derekiga lähemale, suudles mind õrnalt suule nii, et ta huultele jäi mu punasest huulepulgast jälg.
"Kate, ma ostan sulle kõik, mida sa tahad," ja naeratas mulle silma vaadates.
"Sa tahad seda ka, eks? Sest ma väga tahan..."
"Siis me ostame selle," lausus ta kindlalt, suudles mind uuesti ja läks maakleriga rääkima.
__________
Jeeee uuus osaaaa :D:D
