#11

972 100 4
                                    

Kuna mul polnud õrna aimugi, mida me Lindale ostma pidime, ladusin korvi enda asjade juurde saia, leiva, munad, kaks pakki piima ning sinki. Kaalusin Dougile helistamist, kuid olin natuke pahane ta peale, sest mees polnud siiamaani mulle tagasi helistanud.

Maksin kassas oma toodete eest ja suundusin kahe raske poekotiga korteri poole. Viisin enda moonakoti köôki, seejärel seadsin sammud naise korterisse.

Koputasin kaks korda uksele ja ootasin. Läks tükk aega, kuni Linda lõpuks ukse avas.

"Tere," sõnas naine ebakindlalt, nagu ei teaks, kes ma olen.

"Tere, ma olen Dereki ema Kate."

"Ah sina oledki pisikese ema? Kui noor sa õieti oled?"

Mulle tundus, nagu Linda paneks pahaks, et ma nii noorelt lapse olen saanud, kuigi maailmas leidub palju nooremaidki. Krimpsutasin küsimuse peale nägu ja otsustasin sellele mitte vastata.

"Ma võtaksin nüüd Dereki. Ja siin on toiduained," ulatasin naisele koti.

Samal hetkel roomas esikusse Derek, sipupüksid poolenisti jalast ära. Lapse nägu muutus rõõmsaks ning ta hakkas kilkama.

Astusin kutsumata naise korterisse sisse ning võtsin Dereki sülle. Ta nakatas mind oma hea tujuga ning mu näole ilmus totter naeratus.

"Kus tema kott on, mille Doug hommikul teie juurde tõi?"

"Kohe toon," sõnas Linda lühidalt ja kadus mu silmapiirilt. Paari minuti pärast oli naine kotiga tagasi ja andis selle mulle üle.

Kuna ta jättis mulle halva esmamulje, ei öelnud Lindale midagi ja kõndisin oma korterisse. Ma ei tahtnud eriti Derekit enam sinna lasta. Ta ei tundunud eriti hoolitsev vana naine olevat, kuna mu pojal olid sipupüksid peaaegu jalast ära ning pealegi riided mustad, kuna tema korter oli must.

Panin Dereki võrevoodisse ja asetasin tema kõrvale paar mänguasja, nende hulgas ka jänese kaisulooma. Ise ruttasin kööki ja hakkasin õhtusööki valmistama. Olin ostnud kõike, mida vaja, et teha valmis üks imehea pasta ja isegi veini.

Jõudsin õhtusöögi napilt enne Dougie kojujõudmist valmis. Läksin teda uksele vastu tervitama ja langesin talle kaela.

"Hei," ütlesin mehel kaelast kinni hoides ning suudlesin teda suule. Dougie liigutas käsi mu pihalt allapoole ja peatus mu tagumikul, mida ta õrnalt pigistas.

Naersin selle peale ja tõmbasin meest käest kööki. Olin nii elevil, sest mul oli talle häid uudiseid - mis sellest, et mitte eriti suuri.

"Kas sina, Kate, tegid ise süüa?"

"Jaa," naeratasin laialt ja süütasin laual küünla.

"Et kui ma praegu otsima hakkan, siis ma ei leia siit korterist mingit orja või hiinlast?"

"Ei," hammustasin huulde ja segasin makarone pannil.

"Uskumatu," astus Dougie mu selja taha ja suudles mu kaela, seejärel võttis laua ääres istet.

Üsna varsti sai mul toit valmis ning ma tõstsin meile mõlemale ette suured portsud, kuna eeldasin, et Dougie kõht on sama tühi kui minu oma. Seejärel asetasin mõlema taldriku kõrvale pokaalid, millesse valasin punast veini.

"Kas meil on pidupäev?" Oli Dougie üllatunud.

"Ma ei tea kas nüüd just pidupäev," otsisin sõnu,"kuid ma sain ettekandja töö!"

"Tubli oled! Ma teadsin, et sa saad selle!"

Hakkasime üheaegselt sööma.

"Arva ära kellega mina täna kokku sain?" Küsisin, kuna mulle ei meeldinud see vaikus, mis oli natuke häiriv isegi.

"Oma emaga," pakkus mees täis suuga.

Olin natuke ta pakkumise peale pettunud, kuna ta ju teadis, millised mu suhted emaga olid.

"Arva veel."

"No ma ei tea... Ega ometi Jack?"

"Ei," vastasin sama tuimalt. "Biancaga."

"Te suhtlete veel?" Küsis Dougie imestunult mulle otsa vaadates.

"Nüüd jah, enne mitte. Mul oli pärast töövestlust aega ja siis saime kokku."

"Mis tal uudist on?" Päris mees edasi.

"Ei midagi erilist, ta käib koolis, on Dannyga koos..."

"Oota, pea kinni korra," tõsines Dougie,"sa ütlesid, et ta on Dannyga koos?"

"Jaa, mis sellest?" olin segaduses.

"Kas Danny pole mitte see, kes... khm... sind vägistada tahtis?"

"Parandus, ühe korra vägistas ja siis tahtis teist korda veel," laususin neelatades. Kuidas Bianca võis nii teha? Kuidas ta sai olla koos inimesega, keda ma vihkan ja jälestan?

"Ja sa tahad temaga ikka sõbrustada?"

"No aga," üritasi Biancat kaitsta. "Inimesed muutuvad, äkki Danny pole enam selline? Äkki ta on nüüd hooliv täiskasvanud mees."

"Ma ei usu seda," lausus Dougie.

"Miks?"

"Noo," ta võttis lonksu veini. "Danny on Danny, ta ei muutu kunagi."

"Aga kas sa seda usuksid, et näiteks Tom tahaks pornovideot teha?"

"Tom ja pornovideot?" Dougie naeris selle peale. "See on sama loll, kui see, et ma ütleks, et ma olen gei."

Mühatasin vaid selle peale. Ma ei teadnud kas Bianca oleks lubanud mul Dougile rääkida sellest või mitte, seega otsustasin vaikida. Kuigi samas Dougie oli mu mees...

Sellega oli jutt läbi. Ülejäänud õhtu sõime vaikides, vaatasime vaikselt telekat ning läksime vara magama.

_______
Küsimus teile kõigile - kas ma lisan täna kõik osad ära või postitan iga päev ühe osa?
PS! Varsti on lõpp! :(

Vaid teineteisele: 2Where stories live. Discover now