"Tegelikult on nüüd nii, et ma peaksin tagasi minema" ütlesin ma Zack'i ja teiste poole kõndides.
"Oleks ka viimane aeg" pomises vaikselt Nicole.
Võib öelda et mina ja Nicole ei olnud just 'parimad sõbrad'.
Meie vahel ei olnudki isegi sõprust.
"Kuidas palun?" laususin ma uhkelt.
Nicole pööras oma pilgu minu poole vihaselt ja kordas oma lauset karjudes "Ma ütlesin, et oleks ka viimane aeg !"
Ma tundsin ta hirmu.
Ta süda hakkas taguma kiiresti..
"Sa varjad midagi..?" küsisin ma ning vaatasin talle sügava pilguga otsa..
Ta teadis et uurin teda seest poolt..
"Ma ei tea millest sa räägid ?" ütles ta veidi äreva häälega.
Jäin teda veidiks ajaks vaatama ning laususin "Igatahes ma nüüd lähen. Oli meeldiv koostööd teha.." ütlesin ma ning hakkasin ära kõndima.
"Ta ei lähe.. Ta ei saa.." ütles Zack ja naeratas.
Pöörasin Zack'i poole ning näitas Ioliidi .
Zack koheselt hakkas seda taskust otsima.
"Violet!" karjus ta ja tõstis pea, kuid ta nägi et ma olin läinud.
Mind ei huvita nemad.
Ma ei vaja nende abi.
Nemad vajavad minu abi.
Olin tagasi maanteel. Koju ma minna ei saanud. Nagu Zack ütles et mind leitakse sealt.
Kaugelt tuli üks auto.
Kas oleks viisakas ?
Küsisin ma endalt.
Kui auto lähemale jõudis, astusin tee peale ja peatasin auto.
Seni tundmatu naine autos lubas mind edasi.
Naine käivatas auto ja hakkas sõitma. "Kuhu siis minek nii hilisel ajal ?" küsis too naine, silmad teel.
"Teaks siis ma isegi" ütlesin ma vaikselt.
Naine naeris.
Noh vaatame mis su peas toimub kah ?
Mõtlesin omaette.
Millegi pärast ei saanud ma tolle naise mõttetesse.
Kui naine käiku hakkas vahetama märkasin et tal on randme peal "×" kujuline arm..
Mis oli kummaline. Kuna mul on selline õlal.
Naine vaatas minu poole.
"Siia sobib.." ütlesin ma ning neelasin ühtlasi samaaegselt.
Inimene või olevus, kellele ma ei saa midagi teha peab olema surnud või..
Jäin mõtlema..
"Tere Violet" ütles too naine.
Ma olin segaduses.
Naise silmad läksid valgeks..nagu deemonil.
Ja järgmine hetk oli hägune.
Ma polnud teadvusel...
