"Violet !?" Kuulsin tuttavat häält.
Avasin silmad. Kõik oli hägune.
"Ollie.." ütlesin vaikselt.
"Ei ei ei..Violet!" Karjus tuttav hääl.
"Kas sa kuuled mind !? See olen mina Avia!" Lisas ta.
Ta haaras minust kinni ja üritas mind püsti saada.
"Tule nüüd" ütles ta paanikas.
Avia ei suutnud mind kaua püsti hoida. Järgmine hetk langesin ma jälle maha.
"Ma lähen kutsun abi! Püsi ärkvel!" Ütles ta ning jooksis abi kutsuma.
Hakkasin kuulma ja nägema mineviku sündmusi..
"Violet, ma kaitsen sind igavesti" ütles Ollie.
"Aga venna, kui ma suureks saan siis ma tahan olla sinu moodi" laususin ma ning naeratasin südamlikult.
"Violet! Sa tuled minuga! Sa oled üksmeist!" Karjus Ollie kellest oli hiljuti saanud liider.
"Ma ei tule sinuga kunagi!" Karjusin ma ning jooksin Ollie'st eemale.
Ollie järgnes mulle ning haaras mu käest.
"Ma ei lase sul minna" ütles Ollie ning lõi mind.
"Siia!" Karjus Avia.
"Violet! Ava palun oma silmad.."lisas ta vaikselt.
Kuulsin minu ja Avia poole jooksmas veel kedagi.
"Mis juhtus !?" Küsis Zack.
"Pärast räägin!" Ütles Avia.
Zack võttis mu sülle.
"Ma teadsin et sa ei saa üksi hakkama.." ütles ta sosinal.
Zack tassis mind nende koju.
Kuulsin ümberringi inimesi, kes järsult vaikseks jäid.
"Too ta siia!" Karjus Shane ning avas peamaja hoone ukse.
Zack viis mu sisse ja asetas mu teise korruse voodi peale.
"Mis juhtus !?" Küsis Shane.
"Ma ei tea täpselt. Aga kui ma tema juurde jõudsin siis ta ütles oma venna nime Ollie" ütles Avia kiiresti.
"See tähendab.." ütles Zack.
"Ei see ei tähenda midagi" ütles Shane vihaselt.
"Miks ta keha reageerib nii?! Ta peaks ju paranema!" Ütles Avia paanitsedes.
Zack ja Shane vaatasid mõlemad minu poole.
Mina aga olin ärkvel. Omas maailmas. Või kellegi teise maailmas..
Mu ees oli suur vana maja, mis asus metsas.
Ma vaatasin ringi.
"Tere jälle.." ütles Ollie kes astus maja uksest välja.
"Teadsin et kohtume taas" lausus ta ning naeratas.
"See ongi siis koht kus sa ennast peidad?" Küsisin ma.
"Surnuna peidan ?" Küsis ta ning pidas seda lolliks küsimuseks.
"Jah peidad. Sa ei taha teada kui palju inimesi on tulnud minu juurde küsimusega, kuidas just siia saab" laususin ma.
"Jah, aga kui ma siit välja saan..jääd ju sina siia" ütles ta tähtsalt.
"Ma ei jää siia" ütlesin ma.
Ollie puhkes naerma.
Tundsin kuidas keegi sorgib mu haava.
"Kas sa leiad midagi?!" Küsis Avia.
Zack raputas pead.
"Kas ta on surnud!!?" Küsis Avia ning puhkes nutma.
"Ta ei ole surnud.." ütles Zack ning pööritas silmi.
"Sa võid kuulda mis päris maailmas toimub aga su koht pole seal" ütles Ollie ning astus minu juurde.
Ta vaatas mulle sügavalt silma.
"Su koht on varju taga" ütles ta.
koheselt muutus ümbrus nii et ma polnud enam varjus vaid selle taga.
