Shane polnud surnud..
Ma teadsin, mida ma teen. Ning seda teadis ka Shane.
Zack oli segaduses. Ta ei teadnud, kas uskuda või mitte.
Kas saab usaldada nii elutut nägu ütles et keegi pole surnud?
"Violet, tee neile ots peale" lausus Ollie, samal ajal metsa kõndimas.
"E..ei.." ütlesin ma vaikselt, võideldes reaalsusega.
Ollie pööras pilgu minu poole.
"Mida ?" Ütles ta ärevalt.
"Ainuke kellele ots peale teha tukeb oled sina!" Karjusin ma lähenedes talle.
"Violet!" Karjus Zack tagant.
'Usalda mind..' mõtlesin ma omaette.
"Tulid lõpuks maa peale tagasi?" Naeris Ollie. Ta oli enesekindel.
Taevas muutus üha tumedamakas.
Nicole, kes hoidis Shane'i ja nuttis vaatas taevasse.
"Kõik on korras.. Nicole.." lausus Shane üli vaikselt.
Nicole vaatas Shane'i ja naeratas talle ning kallistas teda.
"Kahju.. et ma pean oma õe tagasi tema enda isiklikku põrgusse tagasi saatma" ütles Ollie uhkelt.
Mu silmad läksid vihast süsi mustaks ning vasak käsi tõmbles kontrollimatult.
Ma hakkas värisema.
"Kõik mis sa suudad ?" Lausus Ollie.
Vend, kes oli kunagi ainus kes mul oli.
On nüüd deemon kelle pean hävitama.
Ma astusin tema ette. Ta asetas oma käe mu kõrile ja üritas mind kägistada.
"Luba, ma lõpetan su piinad" ütles ta.
"Tervita vanemaid" lisas ta.
Zack jooksis karjudes meie poole aga teda peatas nähtamatu sein.
Ma sulgesin silmad.
"Violet, ma luban, et sinuga ei juhtu kunagi midagi" lausus Ollie minevikust.
"Violet!" Karjus Zack paanikas.
Avasin silmad. Vaatasin Zack'i.
'Kõik on korras..' laususin peas ja naeratasin.
"Hüvasti õeke.." lausus Ollie ning surus mu kõri tugevalt kokku.
Ma haarasin ta näost ja panin kogu oma jõu mängu, et ta peatada.
Ollie ehmus. Ta näo ilme muutus.
Ma tõmbasin ta kehast sõna otseses mõttes hinge välja.
Ümber meie oli tulemüür.
Ollie haare nõrgenes. Ta ahmis õhku.
Ta naeris. "Rumal...nagu alati..." lausus ta ning ta hingetu keha vajus nagu luudekott maha.
'Arvad, et ma lähen üksi ?' Kuulsin peas häält.
Tulemüür meie ümber kadus.
Ollie sõdalasad kadusid õhku.
'Kui rumal mu õde on' kuulsin taas häält
Ma vaatasin teiste poole. Mu silmad läksid ehmatusest suureks,sest ma teadsin mis kohe juhtub.
Aga kes?
Eemalt metsast tuli välk kiirelt mõõga taoline asi.
Järgmisel hetkel oli kuulda valu karjet.
