"Mida me nii vara õues teeme?"
"Ma tahan sulle oma lemmikkohta siin linnas näidata. See on varahommikul kõige kaunim koht, mida kunagi näed."
Nad jalutasid mööda tühjasid tänavaid. Hedwig armastas ajast koos Mattiasega iga sekundit.
"Me oleme kohe kohal. Aga see on seal üleval ja ma loodan,et oled ronimises hea."
Nad ronisid umbes viis minutit kui jõudsid metsatukka.
"Siit läbi ja me oleme kohal." lausus Mattias
Metsatukast viis läbi kitsas rada.
Raja lõpus avanes imeilus vaade ärkavale linnale. Seal oli üks suur kivi, kus peal sai tõusvat päikest nautida.
"See..on imekaunis!" Ei jõudnud Hedwig ära imestada.
Ta oli imeilusas kohas, ja veel hämmastavalt kena kutiga. Asi ei oleks saanud veel perfektsemaks minna. Ja ei läinudki.
Noored istusid kivi peale ning jälgisid, kuidas aja möödudes hakkas üha rohkem liiklus tänavatele tulema.
Lõpuks vaatas Mattias Hedwig'i poole ja lausus: "Me peame rääkima."
YOU ARE READING
suitsiidiklubi. (ÜMBERKIRJUTAMISEL)
Mystery / ThrillerOn täiesti tavaline õhtu Hedwig'i õhtus. Vähemalt seni, kuni Ta avastab enda jaoks suitsiidiklubi. Mida teha, kui enam ei jaksa ja kõik on toeks, et oma retke lõpetaksid? Ja mis saab siis, kui armastus jääb teele ette? See on suitsiidiklubi. nb! fr...
