Päevad möödusid kiirelt. Hedwig polnud kunagi olnud nii armunud. Mattiase sinakad silmad, tema naeratus, see kuidas ta Hedwig'it vaatas. Mis oleks saanud olla veel perfektsem?
Ja midagi ei saanudki olla perfektsem.Päevad möödusid, Hedwigi elu oli teinud kannapöörde. Ta polnud kunagi olnud nii armunud nagu ta oli armunud Mattiasesse. Tema suitsiidsetest mõtetest oli saanud peaaegu et minevik. Ta nägi elu taaskord värviliselt.
Hedwig kõndis oma tuppa. Oli hilisõhtu, Hedwigil oli käes magusalt lõhnav tee ja värskelt ahjust tulnud küpsised. Neiu lebas oma voodil ja vaatas läbi oma hiljutised sõnumid. Ta tundis ära kõik nimed, kes talle kirjutanud olid. Kõik, peale ühe nime. Teivel.
Teivel. Kes see oli ja mida ta soovis? Hedwig avas sõnumi ja pomises oma ette lause, mis kirjakastis seisis: "Kohtume sillal kell 22. Tule üksi."
Sillal. Kas sillal, kus Hedwig kohtas Mattiast? Sillal, kust hüppas alla Stella? Sillal, kus Hedwig sai esmakordselt teada suitsiidiklubist?
Hedwig tundis, et ta peab minema. Ta tõmbas selga tumeda pusa ning lõhkised teksad. Ta sidus kinni tossupaelad ja lahkus akna kaudu. Tee ning küpsised jäid öökapile jahtuma.
YOU ARE READING
suitsiidiklubi. (ÜMBERKIRJUTAMISEL)
Mystery / ThrillerOn täiesti tavaline õhtu Hedwig'i õhtus. Vähemalt seni, kuni Ta avastab enda jaoks suitsiidiklubi. Mida teha, kui enam ei jaksa ja kõik on toeks, et oma retke lõpetaksid? Ja mis saab siis, kui armastus jääb teele ette? See on suitsiidiklubi. nb! fr...
