suitsiidiklubi. (ÜMBERKIRJUTAMISEL)

30

"Kaua ma seda veel kuulama pean? Ega me Teda selleks siia ei toonud."

Tundus, et Gregor oli väsinud ja närviline.

"Teeme ruttu, meil on 32 teist inimest oma korda ootamas."

Hedwig ei mõistnud, millest käib jutt. "32? Nii palju on hetkel klubis liikmeid, on mul õigus? Kuhu kiiret on, et mina siin ette jään?"

Teivel vaatas Gregorile otsa, ohkas ja asus rääkima.

"Noh,  mis seal vahet on, Sa sured nii või naa. See on Suitsiidiklubi. Keegi on meil jälil ja üritab seda klubi hävitada."

"Kuule, ei ole vaja Talle kõike ette pläkutada." Gregor oli vägagi ärritunud "Anna Talle lihtsalt Ta ülesanne, et saaksime järgmise juurde minna."

"Nii, jah. Sinu ülesanne on seotud Sinu haigusega, kuid on lõbusam, kui teised. Nimelt on reedel linna kuumimas klubis pidu ja kõik alles jäänud liikmed lähevad sinna. Kõik võivad juua, tantsida ja muud, välja arvatud Sina. Sa pead terve õhtu tantsuplatsil olema ja liikuda Sa sealt ei tohi. Ainult tantsid. Kuni lõpuni.

"Te ikka teate, et ma ei tohi seda teha, eks? Aa, muidugi saate. Aga tõsiselt, ma võin niimoodi kokku kukkuda ja mu süda võib ju rütmist välja minna."

Teivel muigas 

"Suitsiidiklubi, kullake. Pane siis reedeks midagi ilusat selga, me läheme peole."

Gregori poolt oli kuulda turtsatust nagu kuulaks Ta mingit mõttetut naiste pläma. Hedwigi peas liikus sada mõtet, aga enam huvitas Teda, kes Suitsiidiklubil järel on ja kuidas neid takistada üritatakse. Mida tunneb Gregor ja kas Tema lõpetab koos teiste liikmetega? Mõtteid oli nii palju, aega nii vähe. Hedwig oleks tahtnud oma küsimustele kõiki vastuseid, kui Ta poleks saanud taaskord tugevat lööki pähe, mis pildi neiu pildi mitmeks tunniks ära võttis. Hedwig ärkas oma voodis. Kell oli 5.34. Neiu katsus oma valutavat pead ja tundis seal kuivavat verd. Neiu võttis end alasti ja läks vannituppa, et teha endale kuum vann.