Kell oli 5 hommikul kui tüdrukud oma jutud lõpetasid. Hedwig teadis, et tema vanemad ärkasid vara isegi nädalavahetustel. Ta otsustas hakata kodu poole kõndima ning Teivel oli nõus teda saatma. Mida kõike oli Hedwig selle ajaga teada saanud. Ta ei teadnud, mida arvata Mattiasest. Ta ei teadnud, mida arvata suitsiidiklubist ja kas ta peaks seal üldse olema. Ta ei teadnud mitte midagi. Neiud kallistasid ja Hedwig ronis akna kaudu tuppa. Neiu ei tahtnud magada, sest mõtted vaevasid ta pead. Kuid juba varsti vajusid tüdruku silmad kinni.
Hedwig ärkas tugeva pannkoogilõhna peale. Ta kõndis trepist alla. Ta pea valutas eilsest. Ta üritas süüa, kuid toidul ei olnud absoluutselt maitset. Ta lahkus söögilauast ja vajus oma tuppa voodile pikali. Ta lihtsalt lamas, ta pea oli tühi. Nõnda lamas Hedwig mitmeid minuteid, kuni tema telefon värises. See oli Mattias.
Telefonil seisis kiri:
"Me peame rääkima"
VOCÊ ESTÁ LENDO
suitsiidiklubi. (ÜMBERKIRJUTAMISEL)
Mistério / SuspenseOn täiesti tavaline õhtu Hedwig'i õhtus. Vähemalt seni, kuni Ta avastab enda jaoks suitsiidiklubi. Mida teha, kui enam ei jaksa ja kõik on toeks, et oma retke lõpetaksid? Ja mis saab siis, kui armastus jääb teele ette? See on suitsiidiklubi. nb! fr...
