Õde, Ära Valeta Mulle. [Lõpetatud]

1.Osa "Takso ja totaalne idikas."

Jooksin kaart käes mööda täiesti võõrast ja vihmast tänavat, tirides kaasa oma punast ratastega kohvrit. Tormasin bussile, mis peaks mu viima kohta, kuhu ma minna ei taha - uude kooli. Seal on kõigil toanaabritega toad ja elavad seal kuni lõpetamiseni. Mu ema ütles, et see saab olema tore, mina nii ei arva.
Mu kodulinnas oli hommik sügise kohta üllatavalt päikseline, kuid kui rongiga siia linna jõudsin muutus ilm koheselt. Rongist maha astudes kallas vihma nagu oavarrest, kõikjal olid porilombid.

Nägin juba eemalt bussijaama, selle ees seisis ainult üks punase-kollasd triibuline buss ja seegi oli väike. Just selline millele mina minema pidin. Jooksin võimalikult kiiresti ja olin peaaegu bussijaama lähedal kui buss mootori tööle pani ja parklast välja sõitis. Jäin väsinult ja õnnetu näoilmega väljuvat bussi vahtima. Kükitasin hetkeks väsinult oma kovri kõrvale maha ja kallutasin end edasi-tagasi. Tõusin siis lõpuks püsti ja tõmbasin käega silme ette kukkunud märjad juuksed tagasi. Vaatasin natuke aega nõutult enda ümber ega näinud ühtegi hinge. Heitsin taas pilgu oma kaardile. Vedasin sealt näpuga bussijaamast koolini kuhu jõudma pidin. Ohkasin ja võtsin oma kohvri sangast uuesti kinni. Kõndisin mööda tänavat, et leida mõni takso... või vähemalt inimene. Lõpuks nägin kaugemal seismas ühte kollast taksot. Viipasin sellele käega ja ta hakkas minu poole sõitma. Ta jäi teiselpool teed seisma ja ma ületasin kiiruga tee. Tõmbasin autoukse lahti ja nägin siis, et ka teisel pool olev uks oli lahti ja sealt ronis sisse märgades riietes minu vanune poiss. Ronisin ka sisse. Vaatasime mõlemid üksteist kaalutlevate pilkudega ja alustasime siis koos juttu.

"Vabandust aga see on minu takso." Laususin viisakalt, kui tema mulle samal ajal "Kao välja." Nähvas.

"Kuhu te suundute?" Küsisin rahulikuks jäädes.

"Starway'sse. Lahku nüüd. See takso tuli minu viipe peale." Lausus ta lühidalt kuna väga paljud teavad mis koht see Starway on. Praegusel hetkel, on see kool kuhu ka mina suundun.

"Siis on meil ühine sihtkoht." Laususin ja ei pannud tähelegi kui taksojuht mu kohvri taha oli mahutanud. Tõmbasin ukse kinni ja sama tegi ka too poiss, kes mu kõrval istus. Kinnitasin oma turvavöö ettevaatlikult ja vahtisin siis aknast välja. Kõik oli väljas nii märg ja vihmane. Mitte ühtegi kuiva ala.

"Mis su nimi on? Sa oled seal koolis uus kuna ma pole sind varem märganud." küsis ta.

"Daisy. Daisy Claadi." Vastasin. "Sinu?" Küsisin siis.

Ta mühatas õrnalt ja vastas siis: " See pole sinu asi."

'Idikas. Totaalne idikas.' Ütlesin oma mõtetes talle.

**

Peale tunniajast sõitu, keeras takso lõpuks suurelt teelt väiksele metsavahelisele teele. Kohendasin end sirgemalt istuma, kui läbi puude suurt mõisa moodi koolimaja nägema hakkasin. Peagi jõudsime puude alleele. Seal olid laia tee kõrval järjest kirsipuud. Praegu on need muidugi raagus aga mu silme ette tuli pilt, kuidas need õitsevad ja kogu tee nende õisi täis on. Sellest unenäost rebis mind aga välja veelgi võimsam vaatepilt. Suur mõis, ei... kool.. Kui välistreppidelt ülesse minna jõuad suurte pruunide usteni. Seal toetub samamste peale väikene katus. Mõlemil pool teed olid purskkaevud ja suured lillepeenrad. Auto peatus maja ees ja taksojuht astus välja. Tegin kõhklevalt ukse lahti ja tõusin püsti. Seal ei sadanud, kuigi seal olid porilombid ja õhus oli kohutavalt palju niiskust. Toetudes ühe käega autouksele imetlesin ma enda ees kõrguvat mõisa.

"Starway...." pomisesin imestunult ja läksin siis taksojuhi juurde, kes mu kohvri välja oli tõstnud. Ta esitas meile kahele arve ja me tegime selle pooleks. Maksin ära ja asusin treppide poole teele. Too poiss ruttas oma üle õla oleva sporikotiga minust mööda, joostes ustest sisse nagu enda koju. Kõndisin tahulikult majja ja Wow! Seal oli kena. Kõrge lagi ja alla rippus kroonlühter. Jäin sinna ülesse vaatama kuni lõpuks enda ees vägagi korraliku välimusega pikka naisterahvast nägin.