Topelt vale

Fuckgirl? Ei, hullemgi veel...

Ta astus aeglaselt vanni poole kuni ta seisatas. Ma olin ilmselt väga jahmunud näoga, sest ta küsis muiates "Kas sa nägid kummitust, et nii kahvatu näost oled? Või sa pelgad mind?". Ma vaatasin talle silma ja ütlesin "Mitte kumbagi, lihtsalt see on väga ootamatu..." Ta vaatas mulle sügavalt silma ja naeratas. Tuli mulle veel lähemale ja järsku oligi ta juba vannis. Siis oli meil kirglik makeout ja peale seda läksime edasi minu tuppa. Rohkem ma ei mäletagi sellest õhtust.

Järgmine hommik kell 11. 05

Segaduse järgi toas võib järeldada, et me tegime seda...JÄLLE... Vaatasin tema poole, ta oli juba ärkvel ning ta mängis mu juustega. Tundub, et ta vaatab mind juba kaua, ilmselt jälgis ta mind isegi, kui ma magasin... Creepy...

Kui ta märkas, et olen ka ärkvel, tegi ta mu laubale musi ja ütles "Näe minu printsess ärkas ka lõpuks ülesse!". Naeratasin, sest ei osanud talle midagi vastu öelda. Mõni hetk kui olin unest toibunud jõudis mulle kohale, et ema jõuab kohe koju ja mu tuba näeb välja nagu oleks tornaado üle käinud.

Kiiruga tõusin püsti, haarates endaga kaasa teki, niiet Luke jäi paljalt voodile lebama kuniks ta peale karjatasin ja käskisin tal riidesse panna ning mulle appi tulla. Ise samal ajal haarasin kapist riided ja läksin vannituppa neid selga panema. Vannituba polnud väga paremas olukorras, kuid selle koristamisega nii kiiret polnud, sest ema kasutab teist vannituba ja ta tõenäoliselt ei lähe seda kontrollima. Kuid minu tuppa ta vaatab kindlasti sisse, sest tal on tohutu uudishimu. Riided seljas, hakkasime kiiruga koristama, sest ema oli juba poole tunni pärast koju oodata.

"Jõudsime! Isegi 5 minutit jäi üle!" ütles Luke naerdes. "Tead Luke oleks parem, kui sa enne mu ema koju tulekut ära lähed, ma lihtsalt ei viitsi ta totakatele küsimustele vastata..." jõudsin vaevalt Lukile öelda, kui ta juba suudles mind ja tormas siis uksest välja. Mida ma teen, ma olen nagu fuckgirl, ei tegelt ei ole, ma olen hullemgi veel.

Ema tuli alles tunni pärast, tänu sellele jõudsin ka vannitoa ära koristada ja hommikusöögi ära süüa. Kui ema sisenes oli ta näost näha, et ta on väga väsinud ja näljane. Ta lihtsalt vaikis, tõstsin ta peekoni ja munad lauale ning käskisin tal sööma hakata. Ta oli nagu kuulekas koer oma peremehe juuresolekul, ta hakkas kohe käsu peale sööma. Küsisin emalt "Kui sul on mure, siis tea, et ma olen sinu jaoks olemas, sa võid mulle kõigest rääkida...". Ema silmad olid vesised ja ma haarasin temast kohe kinni, sest mõistsin, et midagi on väga kohe korrast ära. "April..." lausus ta väriseval häälel. "Sinu isa..."

Nii loodan, et teile meeldis see osa, ma oleksin väga tänulik, kui te kirjutaks kommentaaridesse tagasisidet... Aitähh, kes te loete mu lugu!