Topelt vale

Hüvasti??

Ta ei jäta mind eales rahule... Kõne ignoreerimine teeks vist asja hullemaks... Võtsin skypi kõne vastu, kuid kaamerat ma tööle ei pannud, sest minu nutetud silmad tekitaks talle veel enam rõõmu. Ta tunneks ennast võitjana, sest seda ta ju tahab... Mind õnnetuks teha.

"Mida sa tahad minust, kas sa ei võiks mind lihtsalt rahule jätta!!?" karjusin mikrofoni ja jälle voolasid suured krokodillipisarad üle mu põskede. "Kallis, miks nii kuri? Ma tahan ainult sind näha, ma tõesti igatsen sind..." ütles Adam, püüdes mind juhtunut unustama panna. " Sa oled psühh, ma ei tule kuskile sinuga kohtuma... Ja sa tõesti arvad, et ma olen kõik unustanud?!!" ütlesin, üritades kõlada tugeva ja sihikindlana. "Ma pole arvanudki, et sa midagi unustad... Babe, mul ei olnud kavaski kohtuda, meil on ju skype... Ning ma hoiatan sind! Ära üritagi mulle vastu hakata, täida minu kõik soovid ja siis ei juhtu sinuga midagi... Alustuseks lülita oma kaamera sisse..." ütles ta, tekitades minus külmavärinaid... Mul ei olnud muud valikut ja ma lülitasingi kaamera sisse. Tundsin ennast väga ebakindlalt, sest mul ei olnud muud seljas peale öösärgi, kust paistis mu aluspesu väga hästi läbi.

Mõne hetke pärast lülitas ta ka oma kaamera sisse. Mul oli veel ebakindlam tunne kui enne, sest nägin, et tal ei olnud midagi muud peale boxerite seljas. Ta lihtsalt vahtis mind tükk aega enne kui ta ütles "Võta ennast aeglaselt riidest lahti ja kallike ole hea võta oma juuksed hobusesabast ära, sa oled lahtiste juustega palju ilusam ja ahvatlevam... Ning ära üritagi mulle ära öelda, sest kurat siis sa kahetsed seda libu!" ütles Adam ja hakkas siis arvutis midagi kohmitsema. Kui ta liikumatuks jäi ja üksisilmi ekraani vahtis, sain aru, et ta tahab, et ma alustaks.

Alustasin juuste lahti tegemisest ja siis jätkasin riidest lahti võtmisega. Ta tegi mulle kogu aeg märkusi, et ma teeks aeglasemalt ja seksikamalt. Ta käskis mul igasuguseid asju teha... Mina ainult nutsin ja nutsin... Ta on haige värdjas, ükski normaalne inimene ei käituks nii...

Ma ärkasin hommikul kell 11 ema koputuse peale. "Kallike, kas sa oled üleval, kui oled, tule alla palun... Mul on vaja sinuga rääkida" ütles ema vaikselt ukse tagant. Otsustasin üles tõusta ja ennast riidesse panna, tegin ka meigi, lootes et isast on häid uudiseid ja me saame teda vaatama minna.

Kui lõpuks alla jõudsin, märkasin ema diivanil teki sisse mähituna istumas. Istusin vaikselt ema kõrvale, kuid me kumbki ei öelnud sõnagi. Emal läks tükk aega enne, kui ta suutis rääkima hakata "Me peame tagasi koju minema, sest su isa ei taha meid siia... Ta on eluga edasi liikunud, ta on koos mingi lehmiinega, kes hoolitseb nüüd edasi ise isa eest...". "Aga ema, kuidas..." üritasin midagi öelda, kuid emps segas mulle vahele "Paki oma asjad, me lahkume kohe!". Ma ohkasin korraks ja läksin asju pakkima.

Tunni aja pärast olid meil asjad juba autos ja olime ka ise valmis autosse istuma. Kuid emale meenus, et ta oli rahakoti unustanud köögikapile ja me läksime seda otsima. Kui me lõpuks autosse istusime, julgesin ma emaga rääkida "Emps, kas mul oleks võimalik Ky-ga hüvasti jätta?". Ema vastas üllatavalt rõõmsa näoga "Muidugi on see võimalik, aga teeme kiiresti, ma tahaks enne pimedat koju jõuda". "Okei aitähh emps" ei osanud ma midagi muud vastata.

Kui me Kylie maja ette jõudsime, jooksin ma kohe autost välja, sest ma nägin, et Ky ootas mind juba, ema jäi aga autosse mind ootama.
"Aps musi, kas sa tõesti pead ära minema?" küsis pisarates Ky. "Awww sa nutad... Aga kahjuks ma pean jah ning sa pead mulle lubaba, et tuled sügisvaheajal mulle külla!" ütlesin ma, mille peale ta ütles naeratades "Ma ei suuda vaheajani oodata". Naersime, kuid muutusime tõsiseks, kui ema mulle hüüdis, et ma kiirustaks. Me kallistasime Ky-ga umbes 5 minti ja terve see aeg me ulgusime nagu me ei näeks enam kunagi. Ja siis ma läksin, istusin autosse ning me hakkasime sõitma.

Koju jõudes vahetasin riided ja läksin Luki poole. Ma tahan lihtsalt olla täna õhtul kellegagi, keda ma saan usaldada. Hakkasin juba ta nime hüüdma, kuid nägin...

Omaigaad, aitähhh teile kallid lugejad! Teie lugejad, annate mulle inspiratsiooni kirjutada uusi osi :3
Ma loodan, et teile meeldis see osa ja ootan ikka tagasisidet ja olen vägavtänulik iga vote eest :)
Aitähhh teile :3