Topelt vale

Nimekiri

4 päeva pärast haiglast välja kirjutamist

APRIL POV

Lamasime Lukega niisama minu voodis ja rääkisime igasugustest asjadest. Kuni ootamatult tuli Luke oma ideega lagedale.

Luke: "Kuule April..."

Mina: "Mh?"

Luke: "Äkki sa peaks tegema nimekirja, mida sa tahad enne surma teha... Ja ma aitaksin sul neid ellu viia"

Mina: "Sa ju tead, et ma ei taha surmale mõelda..."

Luke: "See aitakski sul unustada ja lihtsalt lõbutseda"

Mina: "No ma võin ju mõelda selle peale..."

Luke: "Ära väga kaua mõtle sellele, sest ma olen kindel, et su nimekiri tuleb pikk ja me ei jõua muidu neid ellu viia. Aga täna viin ma su erilisse kohta."

Mina: "Kuhu täpsemalt?"

Luke: "Küll sa näed"

Luke tiris mu voodist püsti ja vedas õue. Ta ulatas mulle kiivri, mille ma endale pähe panin ja ta pani mulle ka veel oma tagi selga. Kui ta ka endale oli kiivri pähe pannud, istusime me mootorrattale ja alustasime sõitu. Ma tundsin kuidas mu juuksed lendlesid tuules ja ma tundsin ennast nii vaba ja elusene, ma suutsin unustada ka oma haiguse terveks sõiduks. Me sõitsime tükk aega, kuid varsti olime juba linnast väljas mingil metsateel. Mind huvitas aina rohkem, kuhu me läheme, kuid ma ei küsinud seda, sest ma tean, et ta tahab, et see oleks üllatus.

Varsti peatas ta ratta ja me tulime sellelt maha. Võtsime kiivrid ära ja järgmisel hetkel sidus ta mingi lindi mu silmadele ja hakkas mind kuskile vedama. "Milleks see lint vajalik on?" küsisin Lukelt. "Nii on põnevam" vastas ta ja ma olen kindel,  et ta muigas seda öeldes... Varsti jõudsime vist kohale, sest ta peatas mu ja tuli mu selja taha. Tundsin, kuidas ta lindi sõlme lahti harutas ja varsti avanes imeline vaade kalju servalt merele. "Ma tulen alati siia, kui ma kurb olen..." teatas Luke. Ma pöörasin ennast ümber,  et olla tema poole näoga ja suudlesin teda õrnalt. Kui ma temast eemaldusin, tõmbas ta mu järsult tagasi suudlusesse. Aga see kord oli suudlus jõuline ja palju kirglikum. Ta võttis mu endale sülle ja viis mind pingile istuma, pannes ühe käe ümber mu õla. Me lihtsalt vaikisime ja vaatasime merd. Järsku jäi mulle silma mingi vana haud. Ma tõusin püsti ja läksin lähemale. Järsku nägin midagi, mis mind väga ehmatas. "Luke sellel haual siin on sinu perekonnanimi..." ütlesin ma ettevaatlikult Luke poole vaadates. "See on minu ema haud." ütles ta mulle kurva pilguga otsa vaadates. Ma ei öelnud midagi, vaid kõndisin tagasi pingi juurde ja kallistasin teda. Siis toetasin ma jälle pea ta õlale ja istusime lihtsalt vaikuses, aga ma väga nautisin seda.

Me jõudsime alles kell 11 õhtul tagasi mu maja ette, ma tänasin teda selle imelise õhtu eest ja ütlesin "Luke, ma olen nõus seda nimekirja asja tegema, kui sa mind sellega aitad...". Luke näole ilmus naeratus "Kohtume siis homme kaunitar ja koostame su nimekirja. Aga praeguseks head ööd mu imeline" ütles ta ja suudles mind. Seejärel käivitas ta mootorratta ja sõitis minema.  Mina aga läksin tuppa ja jäin peaaegu kohe magama.

Järgmine hommik kell 10.47

Ärkasin,  sest tundsin, kuidas keegi mu juustega mängib. Silmi avades avastasin enda kõrvalt Luke, kes mulle oma imeliste siniste silmadega otsa vaatas. "Tere hommikust babe, kuidas minu printsess magas?" küsis Luke. "Nagu väike laps, sügavalt ja rahulikult... Oota. Aga mis sa siin nii vara teed, kuidas sa sisse said?" imestasin ma. "Su ema lubas ja kell on juba suht palju, sa unimüts", naeris Luke. "Tule lähme sööma, su ema tegi pannkooke" üritas Luke mind voodist välja meelitada. "Kuule anna mulle paar minutit veel ja sa võiksid ju kaissu tulla..." üritasin ma veenda Luke lubamaks mul veel voodisse pikutama jääda. "Ei lähe läbi, tule nüüd, meil täna palju teha, sa ju ikka mäletad..." ütles Luke ja pilgutas mulle kavalalt silma . "Ja jaa mäletan ikka..." ütlesin ma ja ajasin ennast voodist püsti ja läksime koos Lukega hommikust sööma.

Pärast hommikusööki hakkasime kirjutama seda nimekirja. Me otsustasime, et kirjutame selle seinale, et see pidevalt silme ees oleks ja et nimekiri kaduma ei läheks. Siin on minu nimekiri:

 NIMEKIRI ASJADEST, MIDA TAHAN ENNE SURMA TEHA

1. Elada koos Lukega

2. Lasta endale tätoveering teha

3. Nädal parima sõbra Kyliega

4. Tahan õppida mootorrattaga sõitma

5. Benji hüpe

6. Minna roadtripile

7. Proovida narkootikume

8. Fotosessioon Lukega

9. Nautida aega perega

10. Näha oma ema õnnelikuna

11. Tahan eelmatuseid, et kuulata Luke ja Kylie matusekõnet

"Sai vist valmis" ütlesin ma vaadates seinal olevat nimekirja. "Kas sa tõesti tahad, et ma räägiksin su matustel? Ma kardan, et ma ei suuda" ütles Luke, kelle hääles oli kuulda ebakindlust ja hirmu. "See oleks mulle väga oluline ja ma ei paluks seda, kui ma ei teaks, et sa sellega hakkama saad."  ütlesin ma Lukele teda kallistades. Järsku mainis Luke mu nimekirja "Kui ma õigesti oskan lugeda, siis su esimene soov  on, et ma sinu juurde koliks...". "Nii see on, aga kui sa ei taha, siis sa tõesti ei pea." ütlesin ma arglikult. "Ära üldse kahtlegi selles, ma armastan sind ja tahan iga hetke sinuga veeta. Lähme räägime hiljem su emaga, sest praegu ma tahan lihtsalt sind..." teatas Luke kavalalt. Luke keeras ennast minu peale ja suudles mind aeglaselt ja tundeliselt. Ma nautisin seda, kuid ootamatult peatas meid mingi lärm alumisel korrusel...

See ilmselt ei ole väga põnev osa, aga ma loodan, et vähemalt loetav. Täna siis juba teine osa! Ma ei hakka teile lubama, et hakkan tihedamini uusi osasid kirjutama, sest ma ei tea kunagi, millal mul aega ja ideid on. Loodan, et mul ikka jätkub lugejaid ja aitähh teile, kes te alati ootate uusi osasid. Palun andke teada, mis emotsioone mu raamat teis tekitab ja et kas see on kaasahaarav ja ideid võib ka alati anda. Niiet kommenteerige ja votege!!! Saadan kõigile kallisid!