Topelt vale

Uus klassikaaslane

Ma ei näinud midagi, kuid tundsin kohe ära, kelle käed mu silmadel on, sest ma nägin sõrmust, mis oli kuidagi väga tuttav. Järgmisel hetkel haarasin ma Luki kätest ja tõmasin ta üle oma õla vette. "April, milleks see vajalik oli? Miks sa nii kurja näoga oled?" küsis läbimärg Luke nõutult. "Kuidas sa julged mind petta ja siis ustavat poissõpra mängida?! Missugune jultumus!" karjusin ma Luki peale vihaselt ja liiga kõvasti vist, sest kõik vahtisid meie poole. Tõusin basseini äärelt püsti ja võtsin suuna värava poole, mis aiast välja viis. "OOTA!!!" kuulsin Luki hüüdmist. "Mida ma teinud olen? Ma muutusin sinu pärast ja sa ikka ei usu mind!?" hüüdis Luke mulle nüüd juba palju lähedamalt. Jäin enne aiast väljumist seisma ja pöörasin ennast ümber ja märkasin vettinud riietes Luki, seismas minust umbes meetri kaugusel. "Sa ei ole muutunud! Ma nägin sind eile õhtul mingit blondi tibi kallistamas! Kuidas sa võisid?" karjusin Lukile näkku, kes oli minust nüüd ainult mõne cm kaugusel. "April, see blond tibi oli minu õde... Ta on 25 ja ta käis meil oma kihlatuga külas! Kas sa ikka veel ei usu mind..." ütles Luke peaaegu sosinal. Ma olin väga ehmunud, sest ma polnud sellele mõelnud, ma tõesti mõtlesin üle... Hüppasin Lukile sülle ja suudlesin teda "Anna andeks, et sinus kahtlesin, lihtsalt mul on närvid läbi seoses isa juures elamisega... Palun andesta mulle!". Luke oli õnneks mõistev ja ütles "Ma annan andeks, aga see teeb haiget, et sa üldse kahtlesid minus, kuid ma mõistan sind... Aga nüüd on aeg kättemaksuks!". Ma olin ikka veel ta süles, ta haaras must kõvasti kinni ja hakkas basseini poole jooksma. Ning ta lihtsalt viskas mu vette! Kui ma pinnale jõudsin, ma ainult naersin, ka tema naeris. Hakkasin redeli abil basseinist välja ronima, kuid Luke pakkus mulle abikäe, ilmselt tundis süümekaid, kuid ma ei roninud üles, vaid haarasin ta käest ja tõmbasin ta järsult vette. Kogu basseinirahvas, kes meid enne jälgisid, hakkasid nüüd naerma ja plaksutama, kuid mõne aja pärast jätkus pidu nii nagu midagi poleks juhtunud. Terve õhtu me lihtsalt rääkisime Lukiga ja nautisime üksteise olemasolu. Noh natuke jõime ka ja ma jäin ööseks tema juurde.

1 kuu hiljem

Terve see kuu läks nii kiiresti, eriti sügisvaheaeg... Luke on lihtsalt ime, lõpuks ometi läheb mul hästi, emal on vist ka keegi silmapiiril, vähemalt mulle tundub nii, sest vabadel õhtutel on ta kogu aeg kodust ära ja ta on palju rõõmsam ka. Ma olen väga õnnelik, kui ta on kellegi endale leidnud.

Ärkasin kell 7.30, ei ole võimalik, kas ma jään tõesti hiljaks... Otsisin ruttu kapist riided, tegin meigi ja soengu ning jooksin ruttu alla. Nimelt oli täna selle veerandi esimene päev ja ma jään hiljaks... Nice, eksole... Ma ei jõudnud isegi süüa, sest kuulsin koputust uksel. Luke oli juba kohal. Ta võtab mu iga päev kell 8 peale ja siis me sõidame kooli. Panin õuna ja mingi šokolaadi kotti ja tormasin uksest välja. Suudlesin Luki, panin ukse lukku ja istusin Luki motikale. Muidugi enne seda panin kiivri ka pähe, sest tegelikult mulle väga ei meeldinud kaherattalisel sõita, see oli liiga ohtlik. Sõitsime lubatust kiiremini, et jõuda õigeks ajaks, nimelt tunnid algasid kell 8.15. Jooksime ruttu peauksest sisse ja läksime kappide juurde, kust võtsime oma õpikud ja muud vajalikud asjad. Suudlesin teda ja läksime kiiresti oma klassidesse. Mul hakkas esimene tund bioloogia, istusin oma kohale, mis asus akna poolses reas eelviimases pingis. Ma istun üksi, sest ma olin liiga jutukas Sami kõrval. (Sam on lihtsalt väga lahe klassikaaslane.) Õnneks jõudsin piisavalt vara, sest õpetajat polnud veel ja ka pooled õpilased olid puudu.

Lõpuks tuli klassi ka õpetajaga mingi poiss, kui ma lõpuks ta nägu nägin. Ma värisesin lihtsalt üle keha... "Nii see on teie uus klassikaaslane Adam Clever" tutvustas õpetaja meile Adamit. Appi, mida ta siin teeb?! "Adam ole hea istu Aprili kõrvale, see aknapoolne rida, eelviimane pink..." ütles õpetaja. Mul jäi hing kinni, ma lihtsalt ei saanud enam hingata, mul oli nutt kurgus. Oma õela muigega kõndis Adam minu poole, viskas koti maha ja istus mu kõrvale. Nägin, kuidas kõik tüdrukud vahtisid, alles siis, kui õpetaja röögatas "Tüdrukud! Pilk tahvlile!", lõpetasid tüdrukud Adami vahtimise.

"No sau musike, kuidas sul läheb? Kindlasti mind nähes paremini." ta muigas salakavalalt ja pani oma käe mu reiele. Ma lükkasin ta käe maha ja ütlesin sosinal "Lõpeta ära, mul on poiss, osta elu endale...". Adam: "Mul on pohhui su poisist ja nüüdsest sa oled minuga suhtes või muidu näevad kõik, kui hästi strip sul välja tuleb... Mäletad ikka seda skypi kõnet... Ma filmisin kõik üles... Nüüd teed nii nagu mina ütlen, sa oled ainult minu!" Mul voolas pisar mööda põske, ma olen endale sellise pasa kaela tõmmanud...

Varsti tundsin jälle ta kätt oma reiel, ta silitas seda, tundsin, kuidas ta käsi mu seeliku alla läks. Ma nii vihkan teda! "Täna sa pead oma poisi maha jätma, sest muidu vajutan ma nuppu ja su video läheb netti üles..." ta naeratas õelalt ja mudis mu kintsu edasi. Ma ei suutnud midagi öelda ega teha, ma kartsin, ma ei suuda Lukile haiget teha...

Kui vahetund algas, panin asjad kotti ja hakkasin klassist väljuma, kuid Adam peatas mu. T haaras mul ümbert kinni ja me kõndisime klassist välja. Nägin paljude pilke meil, tundsin, kuidas mu silmad jälle märjad on. "Naerata ja lähme teatame su mehele rõõmsa uudise" sosistas Adam mulle kõrva ja tegi otsa ette musi. Varsti nägi Luke meid, ilmselt sai ka Adam aru, et see on mu poiss ja ta tõmbas mind endaga kaasa, et minna Lukile lähemale. Ma nägin Luki nägu, talle tegi see nii haiget, tal olid isegi pisarad silmas. Seisatasime Luki ette ja ma vaatasin talle otsa. Tundsin, kuidas Adam mu kanni näpistas, see tähendas ilmselgelt, et ma pean nüüd Lukile midagi ütlema. "Luke... " jäi mul lause pooleli...