Mr. Cameron Dallas and I

25

I'm back little bitches.. okei ärge nüüd seda koledat sõna hinge võtke see oli naljaga! :D
Igatahes siin on uus osa, kuna ma pidasin vajalikuks seda postitada, kuna 24. osast on juba 4 päeva möödas ning kui teie seda loete siis võib juba rohkem päevi möödas olla! :)

Muide kuidas kaas meeldib? ;) täiesti änksa ma arvan. Kindlasti kuulake seda ülemist laulu, kuna jah tema oli Legend.

See osa tuleb nüüd lühikesem, kuna jah mul on ka põhjus. Ma siiski tahan mingi 30.osani loomulikult jõuda ning teen minimaalse pikkusega! :)
See on siis mini osa, kuna ma ei tahtnud, et te niikaua uut osa peate ootama! So yeah.

Aga alustame! :)

Armastusega,

-LauraWizzle ❤️

"Tead, kavatsen sind kuidagi maha rahustada, et sa oma tüütu rabelemise jätaksid." ütles nüüd Cameron oma vabanduseks.

Ta läks koos minuga loomulikult majast välja ning siis tõstis ta mind maha murule niimoodi, et mu jalad puudutasid maad, kuid ta hoidis mind endiselt kinni.

"Nii, Lysbeth ma olen tahtnud ammu sinult küsida üht asja." Ütles Cameron nüüd samal ajal mulle silma sisse vaadates.

Huvitav kas Cameron oligi päriselus ka selline kes röövib ning pettuste abiga tahab kedagi enda poole võita? Või ma saan kõigest valesti aru?

"Aga mina ei soovi sinu suust enam midagi kuulda! Lase mind lahti." Ütlesin nüüd vihasemalt, kuna tema oli petis.

Tema valetas kõik kokku, et mind vägisi siin pärapõrgus kinni hoida! Kuidas ta võis niimoodi teha? Kuidas tal oli julgus selleks?

"Ma ei saa sind ennem lahti lasta, kui ma olen kõik ära rääkinud." Ütles nüüd Cameron veelgi kindlamalt kui ennem.

"Noh varjasid veel minu eest midagi? Äkki nüüd tuleb välja, et sa tunnistad üles, et oled Gei ja ausalt öeldes kui see ka nii oleks siis mind ei huvitaks." Ütlesin nüüd peaaegu irvates.

"Kahjuks, see pole nii nagu sa arvad." Ütles Cameron nüüd muiates.

"Aa.. siis on väga kahju.. ikka väga." Ütlesin nüüd kaastundlikult, kuid samas ülbelt.

"Parem oleks kui sa oma tüütu vastu punnimise lõpetaksid ning laseksid mul sinuga rääkida." Ütles nüüd Cameron.

Mida perset mul selle pederastiga veel rääkida on?

"Kas sa ei mõista eesti keeltki? Ma ütlesin ju, et ma ei SOOVI sinuga rääkida. Saa sellest aru ja toimeta mind metsast välja." Ütlesin nüüd vihasemalt ning proovides ta haardest välja saada.

"Aga mis siis on kui mina soovin sinuga rääkida? Ah? Kas sa minu arvamust kunagi oled arvestanud?" Küsis nüüd Cameron meeleheitlikult.

See tekst pani mind vaikima ning ma vaid neelatasin, kuna Cameroni öeldu oli päris õige, kuid mida põrgut ma peaksin siin metsas tegema ja koos Cameron Dallasega kes on üks tuntumaid ja tüdrukute lemmikum südametemurdja? Võtku keegi teine oma haardesse ning lausugu talle selliseid sõnu leidku õige mitte minusugune.

Nüüd tulin oma pilve pealt tagasi ning meie mõlemi näod olid 1 cm üksteisest kaugemal. Okei.. okei asi läheb ohtlikuks, kuna ma ei ole ju ometigi nii nõrk, et ei suuda ta suudlust taksitada? Või olen? Okei Lysbeth tee midagi nüüd, et ta ei saaks sind suudelda.

Cameron hakkas oma huuled minu omadele panema, kuni ma avasin oma suu:

"Khm..ee ma arvan, et peaksime kiiremas korras siit metsast leelet tõmbama, kuna jah ega me ometi ju igavesti siia jääda ei saa." Ütlesin nüüd ta endast eemale lükates.

Mille peale Cameron astus võrra sammu tagasi.

"Heaküll, naaseme siis tagasi hotelli!" Lausus Cameron.

Noogutasin vaid ning läksin istusin autosse, et Cameron saaks majast võtmed tuua.

Lõpuks istus Cameron mu kõrvale ja käivitas auto. Ja sõit võis hotelli poole alata.

"Meil on vaja kütust osta ega see sulle muret ei tee kui me siin hetkeks peatume?" Küsis nüüd Cameron korraks teelt pilgu mulle pöörates.