Mr. Cameron Dallas and I

6

Mingi hull oled peast või?

"Palun istu kohale ja ülbitse vähem," ütles õpetaja pohhuistlikult ning istus toolile tagasi.

Wow. Endiselt peame meie neid idiootseid õpetajaid palvetama. Ausalt ma olen sõnatu. Inimesed on ikka idioodid.

Võtsin õpiku lahti ja hakkasin mingi jama lugema nagu alati.

***

Tunnid said läbi ja järjekordselt olin ma viimane kes klassist lahkus, kuna õpetajale ei meeldinud mu tänane käitumine, kuid ta ütles, et täna ta sellest mu vanematele ei räägi, kuid edaspidi soovitas õps mul vait olla.

Tänks õps sa teed mu elu ikka nii kergeks kui võimalik. Aitäh!

Liikusin läbi rahvamassi..ei ma pressisin ennast läbi rahvamassi ning osad vahtisid mind imelikult, kuid ma ei teinud välja.

Tundub, et edaspidi olengi ma mingi pohhuist keda teiste tunded ei huvita.

Huvitav mida Cameron teeb?

MIDA?! LYSBETH SA JUST KÜSISID MIDA CAMERON TEEB?OLED SA SEGI VÕI? SA VIHKAD TEDA JA SA EI TOHI TALLE MÕELDA.

Karjus aju mulle käskivalt.

Röögatasin vaikselt endale nina alla, et oma mõtted minema lüüa. Minu asi on see mida mina mõtlen ja ei mõtle. Lõpuks kui koridorides oli vähem rahvast siis koputas keegi mu õlale.

Pöörasin end ümber ja seal mu õnnetus oligi..sekretär oli seal. Mis ajast ta siin koridoris liigub tema arust oleme me liiga lihtsameelsed. Uskumatu!

"Lysbeth, miks sa tunnis pole?" Küsis õpetaja.

Ahjaa.. Õigus upsi ma unustasin tunni täiesti ära ma sain kõrvavähi ja nüüd olen kurt. See paganama sekretär ootab sellist vastust või? Mul pole soovi sinna tundi minna, kuna ma ei tunne end hästi ja seda kohe päris ausalt.

"Emm...mul ei ole täna eriti hea olla, kuidagi halb enesetunne," ütlesin ettekäände tehes.

"Aga mine koju siis," ütles sekretär murelikult mulle variandi välja tuues.

Imelik. Esimest korda lubab sekretär koju minna. Ta tavaliselt arvab, et õpilased teevad niisama ettekäändeid, et tunnist ära saada. Miks kõik nii muutunud on? Miks? Kõik on nii segane.

"Aitäh teile," ütlesin vaid.

Hea, et ma kasvõi selle sõna suust sain.

Panin endale mantli selga ning saapad jalga ja koti õlale ning seal ma sammuma hakkasingi. Sekretär läks oma teed ja mina oma teed.

Kui jõudsin lähima kaupluseni siis otsustasin, et lähen ostan endale ühe batoonikese ning seda ma tegingi.

Liikusin kommileti juurde ning te ei taha teada kes seal oli. Seal oli see Cameron. Ta tundus kuidagi väsinud pilguga nagu tal oleks midagi juhtunud. Imelik.

Lysbeth ära topi oma nina igalepoole!

Ajul on seekord tõsi. Ma ei tohiks siia oma nina panna. Alles siis märkasin ma umbes minu vanust tüdrukut kes oli nii elevil, et tahtis teda seal samas suudelda ja proovida midagi enamat, kuid Cameroni näost oli juba näha, et ta ei soovi suhteid..hetkel.

Pööritasin silmi ja hakkasin kassapoole kõndima, kuid järgmine hetk tundsin kuidas keegi haaras mu randmest tugevalt. Võpatasin.

Pöörasin end ümber ja te juba ju teate kes see oli? Loomulikult oli see Cameron.

"Oota see oled sina plika kes ei soovinud minu autogrammi?" Küsis Cameron muiates järgmine hetk.

Jälgisin ta silmi mis vaatasid mind kuidagi ahistavalt. Tundsin end tema lähedal kuidagi ebamugavalt.

Kuule, Lysbeth ära vingu sa räägid kurat siin avalikkuse ees Cameron Dallasega. Mõni tüdruk annaks kõik, et talle kasvõi 'Hey' öelda.

Lõpuks võtsin end kokku.

"Jah ja mis siis kui olingi?" Küsisin külmalt.

Ma ei hooli sellest inimesest ning ei taha teada mida ta teeb või mida ta ei tee. Mind ei huvita see inimene lihtsalt. Ta on nõme.

"Kas sa viitsiksid minuga kohvikusse tulla?" Küsis poiss.

Wow. Millal selline staar kusagil kohvikus käib? Tal käib kogu meedia ju järel? Otsustasin, et selle kohviku käigu jätan küll tänaseks ära. Pealegi ma vihkasin seda inimest, VIHKASIN.

"Eem..palun mul ei ole aega sinusugusega tegeleda ning mine kellegi teisega kohvikusse juttu ajama sul neid varnast võtta ju küll," ütlesin peaaegu, et naerma hakates, kuna see kutt oli ikka tõsiselt hale.

Hakkasin end ümber pöörama, kuni ta haaras mu randmest ning tiris mind enda poole.

Tundsin tema hingeõhku oma õlal. See tõi kananaha kehale.

"Aga mis siis kui ma sind tahan?" Ütles ta mulle kõrva sosistades.

Uhhh...ta ikka oskab minuga mängida ja mind osavalt manipuleerida. Uhhh.

"Aga mis siis kui mina sina ei taha," ütlesin kõvemal häälel ehk julguse kokku võttes.

Cameron vaid muigas sellepeale.

Wow. Ta arvan, et ta saab mu vägisi kaasa võtta? Oh ei selles see idioot küll eksib? Tead mida ma selle idioodi juures kõige rohkem vihkan? Uhkust.