"Selge, kui sa mind nii väga vihkad siis mida sa siin teed? Miks sa juba üle eile või millalgi mujal minema ei läinud kui sul võimalus oli?" Ütles Cameron vihaselt.
Kissitasin silmi, kuna läksin marru ning ei suutnud enam distantsi hoida! Tahtsin talle kallale minna ning tal näo puruks kraapida! Ma tean see võib kohutav olla, kuid siiski! Hetkel ma soovin sedagi meelsamini teha!
"Lase mind välja!" Ütlesin vihastudes.
Nägin, et Cameroni taskust rippus vist kogemata see võti sealt välja! Tundub, et kui see haige solvaja ei anna seda vabatahtlikult lähen võtan selle mina ise!
"Tundub, et mõtlesid ümber?" Küsis Cameron muiates natukene õelalt, kuid pigem oli see selline kiusav pilk.
Mu kulmud läksid järjest rohkem kortsu ning ma eemaldasin rahulikult oma käe ukselt. Jättes selle sinna paika kus ta oli. Mu plaan oli talt see totakas võti kätte saada ning siit kiiremas korras kaduda!
"Nii, et mõtlesidki ümber!" Ütles Cameron juba võidukalt mulle muiates.
Lähenesid talle ning juba järgmine hetk võtsin mega kiirelt talt selle rippuva võtme taskust välja ning jooksin selle ukse poole. Kuna seal küljes rippus mitut võtit siis ma hakkasin testima ühte, kuid võti kukkus mul maha ning selle haaras kohe Cameron kes mulle järgi jõudis!
"Anna siia!" Ütlesin kurjalt ta poole vaadates.
"Eks tule ja võta!" Ütles Cameron mind õrritades.
Hakkasin tema poole minema, kuid ta jooksis mult eest ära! Jooksin talle järgi ning ei andnud alla! Lõpuks oli Cameron tupikus ning mul oli vähemalt 5% tõenäosust, et ma saan ta kätte!
Kuid tema vaatas mulle kavalalt otsa nagu tal oleks juba mingi plaan ning ma ei saakski teda kätte!
"Anna see võti palun siia!" Ütlesin teda käsutades.
"Noh mis ma ikka vastata oskan! Eks tule ja võta see võti!" Ütles Cameron.
Vihastusin mu pupillid täitsid ma arvan, et üleni mu silmad! Loogiline, ma olin nii vihane!
Läksin veel lähemale Cameron juurde, kuni ta pani välkkiirelt need võtmed omale taskusse ning võttis tugevalt mind enda haardesse.
"Nüüd sa ei saa kusagile, Härjapõlvlane!" Ütles Cameron itsitades.
Tõukasin teda mitu korda eemale, kuni ta uuesti mulle lähenes ning ta vaatas mu silmi ning siis.. huuli? Mida ta teha kavatseb? Oi.. ei mitte seda mida mina mõtlen min teie mõtlete eks ole ju?
"Ei, sa ei tohi seda teha!" Ütlesin pahaselt.
"Miks mitte? Kui sa tahad oma võtit kätte saada siis väikese suudluse olen ma ju ikka ära teeninud või mis?" Küsis Cameron kutsika silmi tehes.
Pööritasin silmi.
"Tead, sellest sa võid vaata unistada! Tead kuidas ma vihkan sind! Miks sa sinna kooli tulid? Miks sa pidid oma YouTube elust rääkima meie koolile? Miks sa minu läheduses pead olema? Tead Cameron kui palju ma sind-" nägin kuidas Cameron mind hoolikalt kuulas ning vaatas mulle silma, kuid sõna 'sind' juures. Tiris ta mind oma huulte vastu ning suudles mind.
Lõpuks Cameron lasi mind suudlusest lahti, kuid ikkagi hoidis mind tugevalt oma haarde vahel. Sealt polnud pääsu! Ma oleksin tahtnud talle haledalt hetkel laksu näkku anda!
"Nii, et sa tahtsid öelda kui palju sa mind armastad?" Ütles Cameron muiates.
Vaatasin talle otsa ning mu pilk oli kuri. Ta alati proovib kõike omamoodi sõnastada! Ning miks ma lollakas ei eemaldunud suudlusest?
Sellepärast Lysbeth, et sa ei saanud ja nüüd tunnista, et sa ikkagi natukenegi nautisid seda suudlust! - ütles aju mulle.
Kuradi aju. Sa ei või ka vait olla!
Ei või jah, Lysbeth! Kuna ma tean sa armastad Cameroni! - ütles aju mulle!
•••
Ei ole midagi kommenteerida! :D Hetkel ma isegi ei tea mis edasi saab! Aga kas teile meeldib see raamat? Ning enam te ei pea kaua ootama juba tuleb see reisi koht ka ja siis läheb põnevamaks! Muidu on tegevus koguaeg sama või ma vähemalt loodan, et teile meeldib see raamat siiani!
Igatahes minge küsige küsimusi ASK.FM'is juba ootan! ❤️❤️
Peace & Love ✌🏻️❤️
https://ask.fm/LauraElisabethKutt
ŞİMDİ OKUDUĞUN
Mr. Cameron Dallas and I
Genç Kurgu- "Tahad ka autogrammi?" - "Ei, ma pole su tüüpiline teenager!" 2016