Endless Sadness Osa 3

959 63 8
                                    

Kuule, Elisabethh...

...Jää palun siia tänaseks." ütles ta mahedalt. "Siia? Kuhu? Miks?" küsisin üllatunult. "Jää siia, minu juurde. Ma ei taha üksi olla. Palun sind" ütles ta armsalt. "Sinu juurde? Sinuga samasse voodisse magama? Kas mõtled seda?" küsisin uuesti "Jah, jää palun minuga siia. Ega sa ju ei taha veidi purjakil koju kõndida. Sinuga võib midagi juhtuda" ütles ta uneledes. Oehh. Ega ma ei tahakski tegelikult koju minna, eriti veel sellises seisus. Alkohol võttis võimust ja ma nõustusin. Lootsin vaid, et ma seda hiljem ei kahetse. Läksin voodi juurde ja heitsin end teki alla. Seal oli väga mõnus ja soe. Voodi oli ka parajalt suur, et mahutada ära kaks inimest. "Kas sa magadki tavaliselt riietega?" küsis ta kavalalt ja naerdes. "Ei. Aga praegune olukord ei ole ju tavaline või mis?" küsisin irooniliselt.

"Ei, ei ole, selles osas on sul õigus. Las ma sõnastan ümber. Kas sa arvad, et sul on mugav magada riietega?" ütles ta natuke teki all niheledes. "Oh, ei. Ei kindlasti ei ole mul mugav. Aga äkki olen ma lihtsalt häbelik?" ütlesin muiates. "Ega ma sind ei puutu ju. Minu pärast pole vaja küll häbeneda. Ma olen nii väsinud, et ma ei pane tähelegi" ütles ta haigutades. "Okei, aga ära loodagi, et ma ennast paljaks koorin" vastasin talle naerdes. Võtsin pintsaku seljast, baleriinad, sukad ja teksad jalast, jättes selga vaid maika, mis kattis mul heal juhul tagumiku ära. Heitsin sooja teki alla tagasi. Vaatasin korra veel Danieli poole kuid tema juba magas sügavalt. Jäin ka paari hetke pärast magama

***

Hommikul äratas mind aknast varje heitev päike. Leidsin ennast Danieli kaisust. Kui aus olla ma ei tundnud ennast sellepärast halvasti ja ta lõhnas taevalikult. Ma tõusin vaikselt voodist, võtsin oma riided maast  ja läksin külalistetoa vannituppa. Riietusin end lahti ja läksin dušši alla. Kuum vesi pesi mu sisemuselt alkoholi ja väsimuse ja peale pesemist oli mul palju parem olla. Kuivatasin end rätikuga ning mähkisin enda juuksed sellesse. Panin end riide jaa stusin vannitoast välja. Daniel oli ärkvel ja vedeles lihtsalt voodis. "Tere Hommikust!" ütlesin talle. "Tere sullegi! Kas tead? Sa näed väga hea välja isegi pesemast tulles. "Ma kahtlen, et sa oled ikka purjus" vastasin naerdes aga meelitatult. "Seda küll nüüd mitte. Olen sinuga täiesti aus" ta naeratas.

"Sel juhul pean ma sind tänama ja ütlema, ega sa ka just ärgates halb välja ei näe" Sellepeale hakkasime mõlemad naerma. "Aitäh! Ma tahaksin ka korra kiirelt pesemas käija" ütles ta teki alt tulles. Vao. Ta nägi valges veel parem välja. Suhteliselt pruun keha, tumedad, veidi sassis juuksed ja totaalselt kena keha. Ta läks vannituppa ja varsti oli kuulda vee voolamist. Võtsin rätiku peast, panin selle kuivama ja läksin voodi juurde ja võtsin tekilt tekikotti, patjadelt padjapüürid ja lina ära.Viskasin need hunnikusse maha ja võtsin kapist puhta voodipesu. Vahetasin voodipesu ära ja viisin musta pesu koridoris asuvasse vannituppa. Pistsin need mustapesukorvi ja pesin käed. 

Otsustasin Alice´i üles otsida. Koputasin ta uksele kuid keegi ei vastanud. Avasin vaikselt ukse ja ma ei uskunud oma silmi...

Siin on siis uus osa! Loodan, et meeldis! Järgmine tuleb, kas täna või homme. :)

Hinnake; Kommenteerige ja jagage ;)

Endless Sadness  (Eesti Keeles)Where stories live. Discover now