ma ei uskunud oma silmi...Alice´i voodis oli Alice ja keegi võõrast poiss. Nad magasid üksteise kaisus ja nad olid totaalselt paljad. Sulgesin kiiresti ja vaikselt ukse ja lootsin, et nad ei märganud mind. Kas Alice üldse teadis seda poissi? Kas ta kahetseb seda, mida ma arvan, et ta tegi? Ma loodan, et nad kasutasid kaitsevahenditki. Ma olin natuke pettunud Alice´is, ta on nii üleolevaks ja ülbeks muutunud.
Läksin trepist alla ja silmitsesin seda kaost, mis allkorrusel pesitses. See nüüd küll tore ei olnud. Kes selle kõik ära peaks koristama? Alice seda küll teha ei viitsiks. Alustasin siis tühjade plasttopside kokkukorjamisega. Neid oli meeleletult vedelemas igal pool. Võtsin kapist prügikoti ja panin topsid sinna. Hakkasin tühje pudeleid kokku korjama. Sain kaks prügikotitäit neid. Kui prügi oli kokku korjatud, viisin prügikotid konteinerisse ja läksin tagasi tuppa. Daniel oli alla jõudnud ja istus diivanil.
"Miks sa seda teed?" küsis ta kui olin temani jõudnud. "Mida? Koristan? Sest ma ei suuda seda korralagedust siin vahtida ja ühtlasi oli see mu sõbranna pidu" ütlesin võib-olla liiga karmilt. "Okei. See on sinust kena" ütles ta tagasitõmbudes.
"Vabandust" ütlesin pea norgu lastes "Mille eest? Et sa häält tõstsid? Jummel, ega sa selle pärast vabandama ei pea" vastas ta naeratades. "Kas ma saan aidata?" küsis ta ja tõusis püsti. "Ole hea ja tee kõik aknad allkorrusel lahti. See koht vajab õhutamist." palusin teda. Ta läkski ja alustas köögist. Värske õhk kulus kohe kindlasti ära. Mina võtsin lapi ja hakkasin musti pindu üle käima. Kui see oli valmis palusin Danielil tolmuimeja tuua ja tegin toad puhtaks, kus inimesed olid pidutsenud. Daniel püüdis mopiga põrandaid pesta, aga see tal eriti välja ei tulnud. Mille peale me muidugi naerma hakkasime. Pärast viisime diivani padjad ja tugitoolide padjad verandale tuulduma, sest need haisesid päris korralikult.
Kui kõik enam-vähem puhtaks sai, otsisin ma midagi külmkapist, mida süüa. Leidsin võileiva materiali ja tegin meile võileibu. "Mida sa joogiks soovid?" küsisin Danielilt, kes istus juba laua taga, sest ma ei soovinud ta abi. "Teed, kui on" ütles ta rõõmsalt. "On. Kas piparmündi sobib? Kuivatatud lehtedest?" ütlesin talle lehti näidates. "Oh muidugi! Piparmündi tee on mu lemmik" ütles ta õhinal. "Minu ka" vastasin talle. Panin kannu piparmündi lehti ja panin vee keema. Viisin võileiva taldriku lauale ja valasin kuuma vee kannu. Ootasime veidi kuni tee tõmbab ja siis alustasime söömist. "Need on imemaitsvad" ütles Daniel mu võileibu kiites. "Tavalised. Aitäh!" vastasin. Kui olime söömise lõpetanud pesin nõud ära ja Daniel aitas mul neid kuivatada. "Ma juba kujutan sind täiskasvanuna ette. Alati on kõik korras ja kodu puhas" ütles ta naerdes .Hakkasin selle peale naerma. Panime nõud kappi ning siis oli trepilt kahe inimese samme kuulda. Need olid Alice ja too võõras tüüp. Huvitav kui vana ta on? Äkki on juba täiskasvanu? "WTH?" Kuulsin Alice´it karjumas...
