Avasin oma silmad, kui kahetsesin seda kohe, sest ere valgus põletas mu silmi. Magasin oma toas voodis, ema astus tuppa ja tõi mulle hommikusöögi.
"Tere hommikust, kullake!" ütles ta rõõmsalt
"Ema? Kas ma olen surnud?" küsisin.
"Jah kullake. Sa oled nüüd meie juures. Irooniline, et kõik meie surime auto tõttu." ta naeris selle üle.
Võõra VN
Tüdruk jooksis üle tee minu poole kui must auto talle otsa põrutas. Tüdruku keha sai tugeva paugu ja paiskus mitu meetrit eemale. Auto sõitis kiirendades minema. Jooksin neiu teel lebava keha juurde. Ta oli üleni verine, katsusin pulssi. Ta elas veel, kuid ta hingamine oli vaevaline. Ma helistasin kiirabisse ning tegin talle kunstliku hingamist. Kiirabi jõudis varsti kohale. Nad panid tüdruku kandraamile ja tõstsid autosse. Seletasin arstidele veelkord, et auto sõitis talle meelega otsa. Ta viidi ära.
Danieli VN
Möödas on kuu ja keegi ei tea temast midagi. Ma vihkan ennast ma tahaksin surra. Alice ja Carl rääkisid mulle kõik ära. Alice´i peale olen ma ka kohutavalt vihane, aga eelkõige vihkan ma ennast. See on kõik minu süü, viimati nähti teda baaris purjus. Ma solvasin teda, ma tegin talle haiget. Äkki on ta surnud? Äkki on ta elus? Mu telefon helises, vastasin sellele.
"Daniel...Elisabeth...ta...ta"kokutas ema
"Räägi!" karjusin ma telefoni.
"Ta on venemaal haiglas...aga" ema tahtis lõpetada, kuid ma lõpetasin enne kõne. Sõitsin autoga lennujaama ja ootasin ära esimese lennuki Venemaale. Küsisin emalt haigla nime ja aadressi ja lennuki maandumisel sõitsin taksoga haiglasse. Arst juhatas mind tema palatisse, seal ta lamas nagu surnu. Läksin ta keha juurde, ta nägi välja täiesti sodi- sinikad ja haavad ta kehal, verevalumis, punetused. Arst sisenes palatisse.
"Tere, kes teie olete?" küsis ta minult
"Tere, ma... ma olen ta sõber" ütlesin.
"Hea küll. Me tegime Elisabethile operatsiooni, sest tal oli tugev sisemine verejooks."
"Mis temaga juhtus?Kas temaga saab kõik korda? Kas ta jääb ellu?" küsisin närviliselt.
"Ta jõudis meile väga vähe öelda, ainult seda kus ta oli ja, kes talle seda tegi. Ta toodi siia müügiks, ta põgenes ja ta ajati autoga alla. See on kõik, mis meil praegu on" ütles arst.
"Müügiks? Müügiks? Ta toodi vägisi siia? Kes? Kes seda tegi?" ma lausa karjusin.
"Palun rahunege. Ta vajab puhkust. Palun lahkuge siit ruumist!" ütles ta rangelt.
Ma läksin välja istusin tugitoolile. Jäin magama.
Elisabethi VN
Tegin oma silmad lahti ja pärast pikka ringi vaatamist mõistsin, et olen haiglas. Hah, ma polnudki surnud. Mu ema valetas mulle. Arst sisenes ruumi kahe politseinikuga.
"Tere, Elisabeth! Kuidas sa ennast tunned?" küsis arst.
"Pole viga" vastasin
"Politseinikud tahavad sinult juhtunud kohta küsida. Kas oled nõus vastama?"
"Jah, muidugi" vastasin
"Tere. Räägi mis juhtus" ütles politseinik
"Ma läksin oma poisssõbraga tülli ja ma tundsin end kohutavalt. Ma läksin baari ja jõin end purju. Baaripidaja ei nõustunud mulle enam müüma ja ma lahkusin baarist. Ma kõndisin teeääres ja siis peatus üks auto. Ma olin nii väsinud, vihane ja purjus, et ma ei saanud arugi kui ta mu autosse pani. Järgmisena ärkasin ma toas kus olime kaheksakesi tüdrukutega, aheldatud toru külge. Me olime müügiks, meid viidi aegajalt meeste juurde, kus me pidime nendega seksuaalvahekorras olema. Kui me hakkasime vastu või üritasime põgeneda lõikasid nad meid või siis lasti meid maha. Üks tüdruk lastigi maha. Kui oli mu kahekümnes kord, põgenesin ma aga autojuht nägi mind ja jälitas mind, ma jooksin ja hakkasin teed ületama kuid siis sõitis ta mulle otsa. Maja, kus meid hoiti oli mahajäetud kaubamajas, seal oli veekogu lähedal." rääkisin neile nii palju kui mäletasin.
"Aitäh. Teist oli palju abi. Me leiame need mehed ja vaesed tüdrukud ja te saate millalgi kohtukutse" ütles üks politseinikest kui teine tegi märkmeid. Nad lahkusid ja sisse tuli keegi, keda ma ei oodanud. Pisarad tikkusid silmadesse.
"Ei, ei te ei saa praegu sisse tulla." ütles arst talle, kuid ta ei kuulanud. "Lahkuge kohe või ma lasen teid välja visata.
"Elisabeth..." sosistas ta, ma ei suutnud Danieli vaadata. Kuulsin ukse sulgemist ning tegin silmad lahti.
"Elisabeth mul on teile halvad uudised...
Sorry, et lühem osa kuid ma ei suuda keskenduda. Nädalavahetusel kindlasti pikemad osad!
