Corrupted 3 (Writnes & anniepoynter)

#5 - Annie

Natuke rohkem kui pool aastat tagasi olin seda maja koduks nimetanud, aga praegu tundsin end küll kutsumata külalisena. Gabriela oli jälle tagasi, ta üritas mulle pidevalt näidata, et neil on Dougiga asja ikka väga kuumad, ja see tegi mulle haiget. Ma armastasin Dougi, tõsiselt, ja kõik Harryga seondunu tundus mu elu suurim viga, kartsin, et ta tuleb iga kell ukse taha. Õnneks olin ma selle poole aasta jooksul õppinud teda märgi kaudu manipuleerima ning vähemalt praegu suutsin seda ära hoida.

„Dougie, miks sa süüa pole teinud?”

Hoidsin muiet tagasi, märkasin, et mees heitis mulle kiire pilgu, ilmselt tundis mu emotsioone läbi märgi. Ma ei saanud aru, miks Doug temaga üldse koos oli – seksi ja välimuse pärast? Sest see naine oli loll kui puujalg ja ta käskis Dougil kogu aeg igasuguseid asju teha.

„Vabandust, kallis, see läks mul täitsa meelest ära,“ vastas Dougie nüüd ja ma tundsin meeletut armukadedust.

„Tee mingit salatit.”

„Jah, kohe. Caesari?“

Caesari salat... oli mu lemmiktoit olnud, enne kui Dougie mind muutis.

„Jah, on meil ikka asju?”

„Peaks olema,“ noogutas mees.

„Aga miks sa ise süüa ei tee?” küsisin naiselt.

„Ma ei oska,“ kehitas ta õlgu. „Ja Dougiele meeldib teha, ta on väga hea kokk, kas tead, seega jah.“

„Dougile meeldib süüa teha?” kergitasin kulmu. „See on küll midagi uut.”

Mees vaatas mind hoiatavalt. Ma teadsin küll, et Gabriela ei teagi veel, et ta vampiir on, aga mul oli omajagu naljakas. Sellegipoolest pomisesin enda ette vabandussõnad ja läksin nende juurest minema. Ma ei tahtnud nende suhtesse sekkuda, aga olin veendunud, et Dougie oli juba minu tunnetest teadlik.

„Kust te teineteist teategi?” kuulsin ma Gabrieat küsimas.

„Kunagised koolikaaslased,“ valetas Dougie.

„Ma ei taha teda siia.” Ai.

„Kallis, tal pole praegu kuhugi mujale minna.“

„Kust ta siis tuli ja miks ta siin on?”

„Ma ei tea, kas ma tohin sulle rääkida, aga et sa mõistaksid... tema elukaaslane oli vägivaldne.“

„See on tema probleem.”

„Ja mina kui ta sõber ulatan talle abikäe.“

„Ta vaatab sind, nagu ta oleks sinusse armunud, ja see ei meeldi mulle.”

„Ära kujuta endale asju ette. Veel mõni tund tagasi oli ta suhtes.“

Gabrielal oli tegelikult õigus, ja Dougie teadis seda isegi. Ma ei tahtnud rohkem midagi kuulda.

Otsustasin natukeseks jalutama minna. Kõndisin esikusse ja astusin lihtsalt uksest välja, minust oli võibolla ebaviisakas seda teha, aga ma ei tahtnud nende söögitegemist segada. Kõndisin lihtsalt majast eemale, ma olin nii loll olnud, et lasksin Harryl end niimoodi mõjutada.

Nüüd oli mu armastatul uus naine ja mis oli mul? Mitte midagi. Mul polnud korterit, riideid, raha... Ma ei tahtnud Dougie juurde jääda, aga kellegi teise juurde ka ei saanud minna, sest Agnes elas ilmselt nüüdseks koos Tomiga ning neid tahtsin ma veel vähem segada.

Ma jalutasin niimoodi mitu tundi sihitult ringi, kuni viimaks tagasi minna otsustasin. Lootsin, et neil midagi pooleli ei ole, ning astusin siis uksest sisse.

Mõne sekundi pärast ilmus Dougie esikusse. „Kus sa käisid?“

„Jalutamas.”

„Nii kaua?“