Corrupted 3 (Writnes & anniepoynter)

#25 - Annie [EELVIIMANE]

Dougie oli inimvare. Ma ei osanud temaga mitte midagi peale hakata, ta lamas peaaegu terve päev voodis ega teinud midagi. Ka mina ei osanud midagi ette võtta. Kui ta oleks inimene olnud, oleksin ilmselt talle teed ja tema lemmiktoitu valmistanud, aga ma polnud kunagi vampiiri nii nukrana näinud, veel vähem teadsin ma, mida sellises olukorras teha.

“Dougie, kas ma saan midagi sinu heaks teha?” küsisin vaikselt.

"Tule lihtsalt siia," vastas ta nukralt.

Kõndisin voodile lähemale ning ronisin sinna peale. Võtsin tema ümbert kinni ja ohkasin vaikselt.

"Kui ma tulin Harry juurest tagasi, siis polnud ma midagi. Ma olin madalam kui muru, aga ehitasid mu jälle üles, Dougie. Nüüd on minu kord. Nüüd pean mina kannatlik olema ja sind korda tegema, just nagu sina mind."

Ta puges mulle veel lähemale ja ohkas sügavalt. "Annie, ma armastan sind."

"Mina armastan sind ka. Kõige rohkem maailmas. Ja me saame sellest koos üle," võtsin ta käest kinni ja suudlesin seda.

Ta hakkas vist uuesti nutma. "Ma tunnen ennast nii süüdi, ta oli mu vend..."

“See ei ole sinu süü, sa poleks saanud midagi teha,” sõnasin, kuid siis surusin hambaid kokku, et mitte isegi nutta. Ta oleks saanud küll – juhul, kui ma poleks nii nõrk olnud.

"Ma oleksin pidanud kohe Harryt ründama, mitte mingeid küsimusi küsima..."

“See on rumal, me ei saa niimoodi pihta hakata, et oleks seda või toda,” sõnasin. “See ei ole sinu süü. Ja võibolla oleksid, aga siis oleksin võibolla mina varem kontrolli kaotanud, ja asjad oleksid läinud sama rada. Me ei tea.”

"Me ei saagi kunagi teada..." ohkas Dougie. "Sul on õigus. Ma lihtsalt... ei oska seda kuidagi muud moodi välja elada."

“Süüdista Harryt. Tahad, läheme varastame talt mõne auto ära?”

Ta naeris hädiselt. "Sa oled armas."

“Sina ka,” lükkasin end kiiresti teisele poole teda, nii et nüüd oli ta näoga minu poole, pühkisin ta näolt mõne üksiku pisara.

"Aitäh sulle, Annie."

“Mille eest?” silitasin ta juukseid.

"Et sa olemas oled. Ja mind toetad."

“Ma ju armastan sind, selle jaoks ma siin olengi,” suudlesin ta otsaesist.

"Ikkagi..."

“Lihtsalt luba mulle, et sina end ära ei plaani tappa...”

"Mitte kunagi, Annie. Ma ju nägin, mida surm kaaslasele teeb... ma ei sooviks seda sulle ealeski."

Tõstsin jala ümber Dougie puusa ja lükkasin end täiesti tema vastu. “Aitäh.”

"Sa ei pea mind selle eest tänama."

“Muidugi pean, sest... ma tean, et sa mõtled neid mõtteid. Ma tunnen neid, ja need teevad mulle haiget.”

"Ma lihtsalt... mõtlen. Ma ei kaalu seda variandina."

“Ära tee seda, okei, see on minust isekas, aga seni kuni sina neid siin mõtlesid, siis mul oli ühe korra nii valus, et ma olin maas põlvili, ära tee seda mulle... Või, kui sa muud moodi ei saa, siis jah, aga...”

"Annie... appi, ma ei teadnud... ma ei tee enam, ma luban!"

Noogutasin. “Pole midagi... Aitäh.”

Ta ei öelnud enam midagi, me kuulasime lihtsalt teineteise südametukseid.

***

Olin päris üllatunud, kui kööki astudes laual ümbrikku märkasin. Kas Dougie oli selle tuppa toonud ja mulle mainida unustanud? Sellel polnud mitte ühtegi nime peal, aga mul oli kuri kahtlus, et kiri oli Agneselt.

Istusin laua taha ja rebisin ümbriku katki, võpatasin, kui sealt midagi maha kukkus. Küünitusin allapoole seda üles korjama ja kohkusin, kui märkasin, et tegemist oli sõrmusega. Abielusõrmusega. Vaatasin nüüd uuesti ümbrikusse ja nägin seal lisaks kirjale ka teist sõrmust.

____

Vabandage, et see osa nii lühike on, aga see on vajalik, sest me tahtsime kirja eraldi peatükki panna. Nagu näha, on siin tegemist eelviimase osaga. Kogu triloogia eelviimase osaga. Hullumeelne!

Kuna see osa on nii lühike, siis ma otsustasin, et võin ju samahästi siia alla olulist informatsiooni kirjutada.

Nii: "Encore". Võib-olla keegi veel ei tea, aga nendele kolmele osale siin on olemas ka järg, mida te umbes nädala aja pärast anniepoynteri profiililt lugeda saate. Ärge hinnake seda raamatut triloogia lõpu järgi, eks? Ma luban, et kui sa ei jäänud säärase lõpuga (ehk siis Tomi surmaga) rahule, siis on "Encore" just eriti sinu jaoks. Rohkemat ma ei räägi :) But check it out!! :D

Aga me täname teid kõiki kogu südamest, see toetus nende kolme raamatu jooksul on olnud hämmastav...