23. peatükk

802 77 2
                                    

"Mismõttes kadunud?" küsisin järsult püsti tõuses ning tüdrukule silma vaadates.

"No," nuuksatas Allison vahepeal "me tõime ta siia koos Melany'ga, kui sina Theo'ga olid ning varsti ära kustusid, kuid praegu teda pole."

Tundsin, kuidas mu süda kiiremini taguma hakkas. See kõik oli ju minu pärast. Poleks ma Carlosega kuhugi läinud kaasa, poleks midagi sellist üldse juhtunudki. Poleks see poiss mulle meeldinud ning poleks ta minuga niimoodi manipuleerinud, poleks midagi sellist juhtunudki. Tundsin, kuidas ma isegi kohe nutma hakkan, kuid üritasin seda kõike tagasi hoida. 

"Kas sa talle mingit seda inglite telepaatilist sõnumit ei saaks saata? Äkki ta sellele vastaks? Või õpeta mind!" üritasin välja mõelda viisi, kuidas tüdrukut leida. 

"Sul pole medaljoni veel antud, ega?" päris vahelduseks Theo. Ilmselt sellepärast, et Allison polnud hetkel võimeline rääkima. 

"Eeeeee... ei?" venitasin, sest ei teadnud täpselt, millest jutt käib. Mis medaljon? Milleks mulle see? 

"Siis unusta ära, ma saadan ise. Sina istu ja puhka," lausus poiss mulle hädiselt naeratades ning suunas mind käega õrnalt maa poole, et ma maha istuks. 

Vaatasin poissi, kes mõttesse jäi ning hetkeks oma silmad sulges, järgmisel hetkel saabus minu pähe sõnum.

Sarah, kus sa oled? Kas sa oled terve? Palun vasta ükskõik kellele! 


"Kuule, Theo," laususin kulmu kortsutades "sa saatsid selle värgi jälle mulle."

"Ma seekord tegin meelega nii, et me kõik saaks selle sõnumi."

"Miks?"

"No sellepärast," alustas Theodor "et kui Sarah juhtumisi on vigastatud ja vastab, siis tuleb sõnum väga vaikselt ning osad meist ei pruugi seda kuulda või sellest aru saada. Selle tõttu ongi hea, et kui ta saadab vastuse, saadab ta selle meile kõigile."

Noogutasin talle vastuseks, kuigi asi tundus siiski segane minu jaoks. "Aga mis toimus muidu? Pärast seda ma mõtlen, kui mind siia toodi?"

"No, sinuga sa tead, mis juhtus, eksole? Mind saadeti sind siia valvama. Hiljem toodi siia ka Melany, kellel oli keha täiesti lõikehaavu täis ning osad juuksesalgud juurtega välja tõmmatud. Me ei tea, kas ta jäi kinni kuhugi või teda hoiti kinni, et nii juhtus. Igatahes ta paraneb praegu ja saab terveks. Allison kandis selle eest hoolt. Aga Sarah'iga oli asi tõsisem. Tal oli terve selg ja kael verine, ilmselt oli üritatud tema ingellikele võimetele lõpp peale teha. Me ei jõudnud teda ravidagi, sest sa hakkasid liigutama ning me jooksime siia."

"Sa tahad öelda, et..." alustasin ning tundsin, kuidas mu süda kiiremini trummeldama hakkas. Sarah ei pruukinud olla enam ingel... Veel enam võis ta surnud olla?!

"Ma tahan öelda seda, et keegi on meist kas reetur või siis on tõesti deemonitest keegi siia saanud."

Ma ei osanud muud teha, peale ohkamise. Miks see kõik just nüüd juhtuma pidi? Miks see üldse juhtuma pidi? Korraga meenus mulle, et ma polnud oma emale teavitanud, kus ma olen. Kell oli kindlasti üle südaöö.

"Theo! Ma unustasin oma emale midagi öelda! Ma pidin keskööks koju tulema!" ütlesin poisile peaaegu karjudes ning end püsti ajades.

Tema näole ilmus naeratus. "Me saatsime sinu telefonilt talle sõnumi, et sa jääd Sarah'i juurde ööseks. Me otsisime su telefoni metsa vahelt üles, igaks juhuks. Su ema vastas muidu lihtsalt "OK aga kaua üleval ei ole!""

Mu näole ilmus muie. See kõlas tõesti nagu minu ema. Kõndisin maalapil ringi ning uurisin ümbrust, kui järsku minu mõtteisse ilmus mingi teade, millest ma aru ei saanud. Vaatasin segaduses näoga Theole otsa, kes oli veel rohkem segaduses. Allison oli ka kuhugi läinud ning Melany lamas ikka maas. See võis olla sõnum Sarah'ilt, kuid polnud kedagi, kes seda oleks suutnud tõlkida.

_____________________________________

Esiteks, suur-suur aitäh veelkord kõikide vote'ide ja vaatamiste eest! Võiksite kommenteerida ning arvata, mis edasi juhtub, kes õigesti arvab, sellele pühendan järgmise osa! ;)

Teiseks, tahtsin seda ka öelda, et alustasin oma esimese fanfictioniga, mis kannab nime "Ainult teineteisele." Võite sellele ka pilgu peale visata. Isegi, kui te bändi ei tea, kellest jutt, võiksite siiski lugeda, sest ma mõtlen sündmused ise välja ning põhimõtteliselt kasutan vaid nende nimesid.

Kolmandaks, kas te tahaksite saada pikemaid osi nii, et osad ilmuvad umbes nädalas 2-4 korda, või lühemaid ja põhimõtteliselt iga päev? 

Inglid ja deemonidWhere stories live. Discover now