Corrupted: Encore [Writnes & anniepoynter]

2. Annie

Ärkasin ilmselgelt lapse karjumise peale, kell oli kaheksa hommikul. Selleks ajaks, kui ma kisa juurde jõudsin, vaigistus see järsku. Dougie seisis, tüdruk süles, voodi juures ja hoidis tal lutipudelit suus. "Mida kuradit?" küsisin toas ringi vaadates, see nägi välja nagu iga teine lastetuba, kuigi eile oli tegemist olnud tavalise magamistoaga.

“Tere hommikust sullegi, kallis. Kuni te magasite, tegin ma ümberkorraldusi...” Ta ametlik toon üllatas mind.

“Mida vittu.”

"Ära ropenda lapse ees."

“Mida põrgut?”

"Annie..." Ta ohkas. "Muide, ta ütles mulle oma nime ka."

“Tore.”

Dougie vaatas mind tõsiselt. "Ta nimi on Agnes."

Jäin teda lihtsalt vaatama, pilgutasin silmi. “Okei.”

"Kas me jätame selle nii?"

“Sinu laps.”

"Kas see sulle... ebamugav ei ole?"

“Terve see laps on mulle ebamugav.”

"Hea küll. Mine siis teise tuppa."

“Lähengi,” mühatasin ja kõndisin minema. Ma olin Dougie peale nii pahane, kuidas ta võis sellise otsuse vastu võtta, kui see mõjutas oluliselt meie mõlema igapäevaelu?

Istusin voodile ja mõtlesin, see keeras kõik nii persse... tahtsin end täis juua. Tahtsin sellest lapsest lahti saada. Ometi teadsin, et Dougie ei andestaks mulle seda mitte kunagi.

Andsin alla ja läksin tagasi kööki, et endale kohvi teha. Mõne aja pärast jooksis Agnes üksi minu juurde. "Tsau!" ütles ta oma õnneliku lapseliku häälega.

Vaatasin teda tuimalt vastu. "See on sulle!" Ta ulatas mulle ühe paberi.

Võtsin selle vastu ja vaatasin sinna joonistatud lille... või vähemalt selle üritust. "Jah, aitäh," sõnasin tuimalt ja panin selle lauale.

Ta vaatas mind veel korraks ja jooksis siis jälle ära.

Järgmisel hetkel ilmus tuppa Dougie. "Kas sa ei võiks vähemalt teeselda?"

“Mida?” vaatasin tema poole.

"Kas või naerata talle ja proovi rõõmsalt kõlada."

“Ta ei meeldi mulle.”

"Anna talle võimalus."

“Ta on põhjus, miks ma öösel magada ei saanud! Ta ei saa mingit võimalust.”

"See ei saa ju igavesti nii jääda."

“Ei saagi, ära muretse. Ta elab vaid umbes seitsekümmend aastat veel.”

"See on nüüd küll tema valik."

“Ära ütle, et sa tahad teda muuta.”

"Kui ta seda soovib, siis ma muudan ta."

“Äkki hakkad teda keppima ka, kui tal juba õiged kehaosad arenenud on?”

"Ma ei taha kedagi peale sinu keppida."

“Mind sa ka ei taha.”

"Ma võin sulle siin samas köögikapil näidata, kui palju ma sind tahan."

“Aww.. Dougie, kahju küll, et sul laps on, kelle pärast ei saa.”

"Kui ta lõunaund magab, siis saame."

“Pole vaja midagi tõestada.”

"Aga ma tahan. See pole niisama tõestuseks, me pole enam ammu..."