Corrupted: Encore [Writnes & anniepoynter]

15. Agnes

"Ma lihtsalt lasen kellelgi end ära tappa," ohkasin ja võtsin viskipudeli välja. Majas oli aga vaikus.

Istusin oma kohale tagasi ja võtsin pudelist suure sõõmu. "Tegelikult ma saan sinust täitsa aru, Tom."

Mitte midagi ei toimunud.

"Minul oleks ka sinu asemel piinlik endaga koos olla, no vaata mind..." Jõin veel ühe lonksu, see kõrvetas mu kurku. "Sellepärast sa ei ju tahagi, et ma ka vaim oleks, sest siis me peaks koos olema..."

Vastust ei tulnud ka siis, vaatasin klaasistunud pilguga viskipudelit enda ees, mul oli juba kehv olla.

"Ma ei arvanud seni, et ma nii kole olen, aga kui ma end peeglist nägin, siis ma sain aru küll, miks ma sind tülgastan." Vangutasin pead ja jõin veel. "Ma ei süüdista sind."

Paar asja lendas laualt maha, aga Tomi polnud kuskil näha.

"Anna andeks, Tom," ohkasin. "Ma olen ikka nii katki... Ma arvan, et oleks tõesti parem, kui ma ära lähen."

“Ei!” kõlas ta hääl kuskilt. Järgmise hetkel olin ma ise õhus, viskipudel põrandal kildudeks.

"Sa ise ütlesid, Tom," oigasin, nii imelik oli õhus hõljuda... samas, ma võisin seda endale ette kujutada.

“Ei! Mis sul viga on?” ta lükkas mu vastu seina, aga mitte kõvasti. “Sa oled nii ilus, mida sa räägid?! Miks sa arvad niiviisi?! Sa ei tohi ära minna, ma armastan sind, mul ei ole sinu pärast piinlik ja sa ei tülgasta mind, ainuke asi, mis mind tülgastab on su sõltuvus!”

Ta seisis nüüd minu ees, isegi liiga lähedal. Vangutasin pead. "Ainus, mis minust järel on, ongi see sõltuvus."

“Lase sellel minna. Lase sellel minna, ja tõeline sina kerkib pinnale.”

"Ma olen surnud. Mu keha on lihtsalt siin. Sa tead seda."

“Aga sa räägid. Ja sa naerad ja naeratad ja sa tunned. See oled sina.”

"Ma ei tunne sind, ja see on kõik, mis loeb."

“Mida sa mõtled? Kas ainuke asi, mida sa tahad, on seks ja suudlused? Me saame niimoodi ka hakkama. Me saame neid asju teha, me ju tunneme neid emotsionaalsel tasemel.”

"Oleme igavesti koos, aga ei tunne kallistusi või suudlusi, isegi mitte seda, kui me käest kinni hoiame? Sina võid niimoodi hakkama saada, aga mitte mina. Mul on sind vaja. Ja ma ei räägi praegu seksist."

“Mul on ka sind vaja! Ma lihtsalt ütlen, et nii on parem, kui üldse ilma teineteiseta olla!”

"Miks end piinata, kui me saaksime seda kõike teha, kui ma vaim oleksin? Tom... mõtle sellele."

“Sa ju ei tea seda! Me võime üldse teineteist ära kaotada. Me võime muutuda isegi puutumatuteks – läheme teineteisest läbi.”

"Miks me peaks? Sa ju ei lähe kellestki läbi."

“Ma pole varem ühtegi vaimu näinud ka.. ma tahan öelda, et see on ohtlik!”

Pööritasin silmi. "Astu eest."

“Ei astu.”

"Mida sa teha plaanid, mind suudelda?! See ei teeks niikuinii mitte midagi. Astu eest, Tom."

“Ma ei plaaninud sind suudelda.”

"Jah, sest sa ei taha mind."

“Ma tahan, ma tahan väga, aga see oleks mõlemale piin. Türa, sul pole õrna aimugi, kuidas ma tahan. Kasutades Dougi väljendit, tahaks ma sind hommikuni oma keelega keppida, aga ei saa!”