Corrupted: Encore [Writnes & anniepoynter]

13. Dougie

“Oh fuck, siin on nii lahe,” Annie vaatas hotellitoas ringi. “See on nagu filmis.”

"Ma võtsin kaamera kaasa," pilgutasin silma, lootes, et ta sai mu lamedast naljast aru.

“Miks, härra?” ta muigas, kuid surus näoilme siis süütuks. “Mida me tegema hakkame?”

"Ma panen oma restoranid kinni, nüüd hakkame pornoga raha tegema."

“Oh god,” ta naeris. “Palun ei.”

"Aga mida sa teha tahad?" muigasin.

“Ma tahan mängu mängida. Läheme alla baari, mängime, et me oleme võõrad ja kohtume esimest korda... ja üks meist tahab teise enda tuppa viia...”

Naeratasin. "Teeme seda."

“Ausalt? Sa oled nõus?”

"See on täiega lahe. Teeme ära. Kumb on kumb?"

“Tahad naine olla?” muigas ta.

Turtsatasin. "Mõjutame kõik inimesed nii ära, et nad arvaksidki päriselt, et ma olen naine ja sina mees."

“Jah,” ta naeris. “Okei, tegelikult. Mina olen naine, sina tuled juttu tegema...”

"Nii?"

“Ja siis sa avastad, et ma olen suht pandav ja siis kutsud mu üles... Aga sul tuleb natuke veenda...”

"Nii..."

“Siis sa suudled mind liftis...”

"Mulle meeldib see mäng. Läheme siis?"

“Sa tule mulle järgi,” ta muigas ja läks ukse poole. Ootasin veidi ning umbes viis minutit pärast tema lahkumist suundusin samuti alumisele korrusele. Mul läks ainult üks sekund, et ta baarist leida, ma ei tahtnud, et ta seal üksi istuks, aga veel polnud ilmselt õige aeg ligi astuda. Tellisin endale ühe õlle ja teesklesin, et mul on telefonis asju ajada.

Aeg-ajalt piilusin Annie poole ja ma pidin peaaegu šoki saama, kui nägin, et ta mingi mehega rääkis. Ta pilk vilksas hetkeks minule ja ta näole ilmus kelmikas naeratus. Mu armukadedusel ei tundunud piire olevat... Tahtsin sellel mehel pea otsast rebida, ma ei teadnud, kas jääda esialgse plaani juurde või siiski Annie mehena esineda.

Tõusin siiski lauast ning lähenesin Anniele. Ma pidin midagigi tegema, seega otsustasin kõige sitapeama liigutuse kasuks – astusin mehele lihtsalt ette. “Terekest... milline kena õhtu.”

"Tere-tere," vastas mees kergelt kulmu kortsutades.

“Ei, tegelt ma ei rääkinud sinuga,” muigasin ja vaatasin Annie poole. “Kas ma saan sulle dringi välja teha?”

"Ma juba tellisin talle.”

“Kahju küll...”

"Aga kaks on alati parem kui üks," muigas Annie. "Mis teil mõtteis on?"

“Nii ei lähe...”

"Te võite siis lahkuda."

“Nii ka ei lähe...”

Vaatasin meest südamliku naeratusega. "Mida te siis välja pakute?"

“Sina lähed ära,” mees vaatas mind samamoodi vastu.

"Tänan ei," noogutasin ametlikult. "Ma võtan siia istet, kui te astuksite nüüd paar sammu..."

“Kuule, ole nüüd, ma rääkisin temaga enne, me ei hakka ju kaklema...”

"Muidugi ei hakka, ma ei taha mingit stseeni korraldada."

“Poisid, palun,” Annie tõusis hoopis ise püsti ja kõndis teise kohta istuma.