Corrupted: Encore [Writnes & anniepoynter]

19. Tom - Viimane

!!!!!!!!!!!!! ma ütlen juba kohe, et valmistage end ette !!!!!!!!!!!!

-

Ta kummardus kohe mu alakõhtu suudlema ja tiris samal ajal mu boksereid alla. Jälgisin naist, ma tõesti armastasin teda kogu oma hingest, ta oli nii ilus - suremine oli isegi ta narkootikumide tarvitamise jäljed kaotanud. Järgmisel mähkis ta oma huuled minu ümber ja ma hingasin ärevalt välja, see oli perfektne.

Ma tundsin, et saan kohe ja ma ei eksinud, sain orgasmi ja ta pidi lõpetama. "Fuck, sorry..."

"Ei, ole nüüd..."

Ohkasin. "Ma ei tea, kui kaugele me selle päris asjaga jõuame..."

"Meil on aega."

"Ma tean..."

"Siis ära muretse."

Noogutasin ja naine tuli mu peale mind suudlema. "Ega sul pole imelik, et ma sind suudlen?" küsis ta minust hetkeks eemaldudes.

"Ei, pole midagi."

Ta naeratas ja nõjatus uuesti ette. Liitsin meie huuled ja me mõlemad mõmisesime vaikselt.

"Ma ei tea, mida ma mõtlesin, kui ma arvasin, et me saaksime teineteist tundmata koos olla..."

"Ma ka mitte, lollu..."

Naeratasin. "Ma lihtsalt tahtsin sulle parimat."

"See ongi mulle parim. See on kõik, mida ma tahan."

“Ma tean."

"Ma armastan sind," ta suudles mu kaela.

"Ma tean seda ka," naeratasin.

"Kas sa... saad üles?"

"Saan..."

Ta noogutas ja suudles mind edasi. "Kui sa oled valmis..."

"Kas sa tahad äkki kaasa aidata?"

"Jah," ta noogutas ja liikus mööda mind allapoole.

Ohkasin erutusest, kui ta mu peenise oma kätte võttis ja seda aeglaselt hõõrus. See oli esimeste puudutuste ajal ikka veidi liiga tundlik, kuid siis see kadus ja ma läksin ta kätes kõvaks. Ta tundus selle üle isegi uhke olevat ja võttis mu peenisepea omale suhu.

"Kui sa kuskile jõuda tahad, siis ära parem tee seda..."

"Aga ma tahan... ja siis sa kestad pärast kauem ju."

"Sa tahad, et.. ma veel tuleks?"

"Ilmselgelt tahan. Ma tahan, et sa tuleksid uuesti mu suu abil... ja siis mu käte abil..."

"Oh fuck..."

"Ja siis ma kiusan sind natuke..."

"Hmh..."

Ta ei öelnud enam midagi, võttis mu uuesti endale suhu. "Oh fuck..." mul oli tunne, et tulengi jälle, aga hoidsin end tagasi. Ta aitas natuke kätega kaasa, see oli nii palju parem kui siis, kui ma seda ise tegin. Ja viimased kümme aastat polnud mul muud võimalust üldse olnudki. Ta jätkas, läks paar minutit, enne kui ma tulin.

“Täiesti lõpp, see oli nii hea," oigasin.

“Sa tuled täna tõesti kiiresti..."

"Meie viimasest korrast on kümme aastat..."

“Ma tean..."

Mul hakkas tema ees nüüd veidi piinlik, mul oli tunne, et ma olin sellepärast nüüd kehvem.