Miks mina? // Completed

1. peatükk

"Hei, Minjae!" ütlesin oma parimale sõbrale, kui ta lõpuks vastu võttis.
"Mis sa soovid?" küsis ta rahutult, "Mul jäi kodutöö pooleli."
"Kes see üldse kodutööd teeb, kui mul just uus youtube'i video üles läks," mainisin ma talle, "aga sellegi poolest, kas sa võiksid mulle kodutööst pildi saata?"

Lootsin väga, et ta vastab jah, sest ma väga ei viitsinud kodust tööd teha ja ma tean, et sel kutil on absoluutselt kõik tehtud. Ma ei mäleta, et tal kunagi see tegemata jäänud oleks.

"Hea küll, ma kohe saadan. Kohe pärast seda, kui olen viimased asjad kirja saanud ja su video ka ära vaadanud," vastas ta.
"Tänks, Minjae! Oled parim poisssõber, keda eales tahta võin!" kiusasin ma teda.
"Poisssõber?" kuulsin ta hääles segadust.
"Sorry, ma tahtsin öelda parim poisist sõber," rahustasin ta maha.
"Nii juba läheb," vastas poiss, "ja mida kauem sa mind kinni hoiad, seda hiljem sa neid pilte ka näed."
"Sorry, ma ei hoia sind rohkem kinni. TŠAU, DINOSAURUS MINMIN!" peaaegu karjusin ma talle.
"SA OLED LIIGA VALI! MA LOODAN, ET SA TEAD SEDA, JEONG BORA!" sositas dinosaurus läbi hammaste enne, kui ma jõudsin kõne kinni panna.

Avasin telefonis Instagrami ja vaatasin, oma DMe, sest mul oli mitu uut teadet. Need olid Instagrami storyd. Fännid, kes mu kanalilt kõik teated mu videotest saavad, mis ma üles panen, olid oma storysse lisanud, et nad vaatavad mu uut videot. Mõned olid ka storysse sellest lühikese video teinud, seega otsustasin neid vaadata.

"Hey guys! It's ya girl Bora! Today I'm reviewing a kbeauty brand y'all highly requested," kuulsin oma video introt. Storyst oli aru saada, et tüdruk, kes selle teinud oli, oli seda oodanud, sest ma olin selle minut tagasi üles laadinud. Naeratasin selle peale ja otsustasin seda ka oma storysse jagada. Juurde kirjutasin "thanks for watching my videos!" ja tegin sama ka kõikidele teistele storydele, kuhu inimesed mind nimetanud oli.

Instagramist edasi rändasin tiktokki. Seal kerisin oma for you page'l. Vaatasin erinevate asiaatide tiktokke, millest enamus olid korealaste tantsu coverid.

Olin just süvenenud ühe tüdruku tantsuliigutustesse, kui märkasin kakaotalki teadet.

*Dinosaur Minmin sent a photo*

Klikkisin kohe teatele ja nägin kogu seda tööd, mis Minmin mu eest oli ära teinud.

"Tänks❤" vastasin ma talle ja alustasin kodutöö maha kirjutamist. Jõudsin ka kella vaadata enne alustamist. See näitas 21.35.

Kaks tundi hiljem lõpetasin kodutöö "tegemise". Või noh, tegelikult ma pooled asjad jätsin tegemata, sest ma ei saanud aru, mis seal tahetakse. "Käib kah," ütlesin ma endale ja otsustasin teha videokõnet Minjaega, kes loodetavasti on koju jõudnud.

"Miks meil koguaeg nii palju kodutööd on?" küsisin ma esimese asjana inimeselt teisel pool ekraani, kui ta vastu võttis.
"Sa ei kirjutaks seda 2 tundi, kui sa tunnis suvatseksid rohkem süveneda," vastas ta silmi pööritades.
"Kas sa mu video vaatasid ära?" vahetasin teemat.
"Jah, Bora, vaatasin küll. Ma poleks sulle ju muidu kodutööst pilte saatnud," vastas ta üsnagi uniselt, "tead, ma tegelikult kavatsesin tund aega tagasi magama minna, aga ma arvestasin, et sa veel helistad mulle, seega teen veel lisaõppimist."
"Sorry, aga sa tead, kuidas ma ei viitsi kodutöid teha juba viimane aasta aega," ütlesin talle, "aga, mis sa mu videost arvad?"
Minjae mõtles hetkeks: "Võrreldes sellega, millised su videod olid aasta tagasi, oled sa ikka päris suure arengu teinud. Jah, see meeldis mulle."
"Kommenteerisid ja laikisid ka?" küsisin lootusrikkalt.
"Kommenteerida ma ei osanud, aga laikisin küll. Ma olen siiski su number üks fänn alates su esimesest videost," ütles ta rahulikult.
"Aitäh, mulle tundub, et sa tahad magama minna ja ma vist kuulen oma empsi samme oma toale lähenemas, seega head ööd. Homme koolis näeme!" sositasin talle kiiresti enne kõne lõpetamist. Minjae kõigest noogutas ja pani kõne kinni.

Teesklesin lahtiste kodutööde peal magamist, kui ema mu toa uksest sisse lendas. Nähes mind "magamas" oma kodutöödel, rahunes ta maha ja istus vaikselt mu voodile.

"Bora, pane oma koolikott kokku ja mine voodisse magama," ütles ta mulle vaikselt. Suutsin talle ainult unesegast teeselda ja noogutada. Kui kuulsin, et emps toa ukse kinni pani, hingasin kergendatult välja. "See läks napilt," ütlesin ma endale vaikselt, otsustades ema sõna kuulata ja magama minna.

"Küll ma hommikul ka jõuan koolikoti kokku panna," mõtlesin enne voodisse heitmist.

Hommikul pidi ema mu üles ajama, mistõttu ma ka pisut liiga kaua magasin. 40 minuti asemel oli mul nüüd aega 30 minutit, et end kooliks valmis panna. Palusin emal hommikusöögi kaasa pakkida, mida ma jõuaks teel kooli süüa.

Kui olin oma näopuhastus rutiiniga lõpetanud, otsustasin meiki teha. Ega ma väga palju kanda ei saa, sest õpetajad muidu saavad aru ja käsivad selle maha võtta. Kasutasin ainult kulmupliiatsit ja pisut jumestuskreemi.

Krabasin köögilaualt hommikusöögi ja toppisin jalanõud jalga. Õnneks oli mul veel 15 minutit tunni alguseni aega, seega ma ei pidanud kiirustama, sest ma jõuan oma rahuliku tempoga 10 minutiga kooli.

"Tšauki!" ütlesin Minjaele, kui ma klassi jõudsin ja ta kõrvale maha istusin. Poiss oli süvenenud eksami materjalidega.
"Mees, eksamid on alles kahe kuu pärast. Sa nagunii saad kõige parema tulemuse nagu alati," ütlesin talle, kui märkasin eksami materjale.
"Kui ma praegu ei õpi, siis ega ma seda kõige paremat tulemust ei saa ka," vastas nohik pilku materjalidelt tõstmata.

Tegelikult on tal õigus. See eksam on väga oluline kogu me riigi jaoks ja mu ema loodab, et ma saan seal hea tulemuse, sest ta teab, et ma tahan nagunii youtuberiks hakata, mitte kuskile kolledžisse ronida.

Eksam, mis meil tulekul on, määrab ära, kas ma kuulun selle hästi väikse protsendi hulka, kes saavad Korea kõige paremasse ülikooli. Ma olen selle ülikooli minemisega nagunii alla andnud ja selle eksami teen ka kuidagi ära, sest ema tahab. Mind ise see ülikool väga ei huvita. Pärast seda kui ma youtube'i kanali tegin, pole mul enam soovi ülikooli proovidagi. Youtuber olla tundub kordades põnevam, kui mingi ülikoolis istumine ja professori kuulamine. Hiljem oma valitud erialal tööd nagunii ei saa ja siis on jälle 4 aastat elust raisku läinud.