Sain päeva jooksul kaks märkust, kuna ei teinud tööd kaasa ja ei kuulanud õpetajat...
Ma olin lihtsalt mõtetest ja mind ei saanud selles süüdistada.. Ega ju? Aga siiski need õpetajad oskasid ainult märkuseid, kahtesid ja kolmesid panna...
Mul polnud söögi isu.. mis oli küll halb, aga samas hea.. Ma sain alla võta.. Ma polnud paks, pigem alakaaluline, aga tahtsin siiski veel vähem kaaluda...
Kool sai kella kolmeks lõpuks läbi.. Läksin kappi juurde, et võta sealt mõned asjad. Kui avasin kappi libises ealt välja kiri..
See võis olla kas need tibid, Spencer või kenneth
Selleks osutus Kenneth.. Mida ta tahtis?? Ma ei tahtnud seda lugeda, aga samuti tahtsin.. Aga mitte siin, suundusin pargi poole..
Vaatasin pargis, et kedagi mu läheduses poleks ja avasin kirja
Isabella,
Ma ei saa aru, mis meie viimane vestlus oli.. Kui aus olla ei saa ma enam millestki aru.. Ennem läks kõik hästi, aga nüüd on asjad kuidagi väga perses.. Kas asi on minus?
Kenneth
Ma muutusin nii kurvaks, mis tekitas ka üheainsa pisara, mis oli juba mu põsel
See polnud tema süü, vaid minu, aga ta ei tohtinud sellest teada saada.. Ja ta ei saagi sellest teada.. Mitte kunagi.. Nii oli talle parem
Ma ei uskunud küll iseennast, aga pidin... Tõusin püsti ja vaatasin rada, millega pidin koju minema... Nägin mingit kogu puu juures, umbes 200m kaugusel.. Ja see oli Kenneth.. Miks ta mind jälitab, mida ta tahab??
Ta jälgis mind ja oli ka selle terve aja vist jälginud, aga ma lootsin, et ta ei näinud, mu pisarat, ma lootsin seda südamest
Ta lihtsalt vaatas mind ja mingi aeg tõstis enda kaks sõrme silmade juurde ja ss näitas nendega minu poole.. Ta kavatses min jälgida.. Mulle see kohe üldse ei meeldinud
Miks just mina??
Ma olin tavalise välimusega.. Mitte väga ilus, ei teinud sporti ainult jõusaal ja poks.. Ma ei olnud pikk, blondid sirged juuksed ja pruunid silmad..
Silmad olid mul emalt ja juuksed isalt... Ma ei tea, aga mina polnud kunagi isiklikult pruunide silmadega blondi tüdrukut näinud...
Koju jõudes ma suundusin kohe voodi poole ja kukkusin sinna.. See polnud valus vaid hea..
Tahtsin Voodi kaissu veel kauemaks jääda, aga ei tohtinud...
Läksin panin kodu riided selga ehk ss pikkad pidzaama püksid ja suur poiste särk, mis ulatus mulle põlvedeni.. Armastasin neid riideid.. Tegin endale tavalise krunni ka, et juuksed kuhugi mulle ette ei jääks
--__--
Otsustasin üle pika aja jõusaali minna.. Olin nagu kõik ostnud juba varem 10x külastuskäigu.. Jõusaal oli suhteliselt tühi.. Väga hea..
Sõidsin 3km rattaga, tegin nats jõudu käte jaoks ja käisin oma lemmikus kohas.. Koht kus sai poksida.. Poksikott
See oli siuke mõnus tunne panna millegile kõik oma viha ja tunded.. Teades, et olen pärast seda rahulikum..
Mind üldse ei häirinud kas ma tegin õigesti või valesti.. Ma käisin kunagi küll trennis, aga treener ei lubanud mingi aja pärast mul seal käia kuna ma olin seal tundide kaupa ja lõpetasin punaste kättega, vahel isegi veritsevatega
Praegu, aga ma sain seal olla ainult 45min.. Aga mulle jätkus sellest.. Aga kahjuks tuli siia mingi mees ja ütles, et jõusaal suletakse kohe.. Kas kell oli tõesti juba nii palju?
Olin pettunud, aga pidi.. Mul oli mingi aja tunde puudus.. Ma polnud veel õpinud ega söönud.. Otsustasin sellega kodus tegeleda
Kodus korises mu kõht juba nii, et tegin endale ikka päris palju süüa.. Praadisin endale liha ja tegin endale makaroone.. Õpimise saatsin ma kuhugi väga kaugele
Pärast seda läksin kohe voodise ja jäin päris kiiresti magama
