Päikesekiired paistsid mulle silma. Ja see häiris mind. Ei tahtnud silmi liigutada ega liigutada ka ennast. Panin enda käe silmade ette ja üritasin edasi magada, aga ss hakkas häirima see, et valgus paistis mu jalale ja see muutus kuumemaks...
Kuulsin kellegi vaikset naeru ja ehmusin sellest ja tõmbusin vastu seina
Isabella: Kenneth?!
Mida sa siin teed?
See hetk millal ütlesin seda tõmbasin tekki enda ümber, et katta enda keha ära.
Isegi kui Kenneth on mind näinud tundsin ennast enda tudu riietes väga haavatuna. Nagu keegi vaataks minust läbi ja see kes vaatas mind nii oli Kenneth...
Kenneth: Ma vaid vaatasin kuidas sa magad
Isabella: Miks sa seda tegid?
Kenneth: Kuna ma olin ennem hakkanud magama jääma aga sa tundsin ilget igatsust su järel. Panin end riidesse ja kohe hakkasin tulema sinu juurde.... Pigem isegi joostes
Isabella: Aga su riided pole higised ju...
Kenneth: Hundina joostes
Isabella: Ahhaa... Aga kuidas sa sisse said?
Kenneth: Tegin ukse lahti... Tead sa peaksid ust kinni ikka panema?
Isabella: Aga kui uks oleks lukkus?
Kenneth: Ss oleks hakkanud mõtlema
Isabella: Kaval
Isabella: Ja kui kaua sa mind juba jälgid?
Kenneth vaatas kella ja ss minu poole
Isabella: Kui kaua?
Kenneth: Noo kui vaadata et ma läksin magama kell kolm öösel... Ss arvuta
Isabella: Miks nii hilja?
Kenneth: Kuna... Eee... Ma käisin söömas
Isabella: Ja kui küsida tohib, mida sa sõid?
Kenneth: Hirve...
Isabella: Aga... Kui sa oled vampiir ss kas sa jood verd?
Kenneth: Ma pigem nagu olen libahunt ja toitun lihast aga samas olen vampiir ja vajan verd
Isabella: Kas sa oled kunagi minu verd tahtnud?
Kenneth: Ma ei taha sellele vastata
Isabella: Mis kell on?
Kenneth: Kell 7:15
Isabella: Me vist peaksime kooli hakkame vaikselt minema...
Kenneth: Kui sa nii ütled
Isabella: Kas sa ei peaks koju õpikute järgi minema?
Kenneth tõstis voodi kõrvalt enda kooli kotti ja näitas seda mulle...
Kenneth: Kõik on korras
Isabella: Ma lähen ennat korda tegema
Läksin vannitoa poole. Tegin selle ukse lahti ja vaatasin end peeglisse... Miks Kenneth ei öelnud et ma näen jube välja?!?
Vòtsin ruttu riiulilt kammi ja kammisin juuksed ära. Lasin kätele külma vett ja puhastasin oma näo ära... Pesin hambad ära ja nüüd võin öelda et ma ärkvel.
Tegin endale pisikesed punupatsid kõrva juures ja ühendasin nad kokku. Vaatasin end peeglisse ja naeratasin ise endale. Näitasin endale keelt ja tegin ukse lahti, kus oli Kenneth
Ma jälle ehmusin teda nähes... Kas see kunagi lõpeb?
Kenneth: Ma käin WC läbi
Ta läks sinna ja ma sammusin enda tupa. Läksin kappi juurde ja võtsin ühe musta lendleva kleidi välja kus olid valged täppid ja ss seeliku ja pluusi välja... Ei suutnud valida mida võta
Panin pesu selga ja võtsin kleidi ühte kätte ja seeliku teise kätte... Viisin käe kus oli kleit enda peegelpildi vastu ja vaatasin... Ss võtsi selliku ja tegin seda samas...
Tegin seda mitu korda veel ja mõtlesin mis oleks parem
"Kleit sobib paremini"
Ja jälle ma ehmusin tema hääle peale... See vist ausalt ei lõpegi
Isabella: Miks ma ust kinni ei pannud?
Kenneth: Mida sa ütlesid?
Isabella: Ei midagi... Ma ei märganud sind.... Kas ma saaks privaatsust?
Kenneth: Sa ei pea mind ju häbenema
Isabella: Ma ei häbene, see on harjumatu (tegelt ma häbenesin ikka täiega... Pesu väel olla poisi ees.. Jube)
Kenneth: Kas tõesti?
Isabella: Mhmm
Ta ei läinudki ukse poole kuhu ma ütitasin ta saata... Ta sammus minu poole... Jube piinlik ikka... Mu nägu hakkas punasemaks minema kui arvasin
Ta peatus mu selja taga. Ta pani oma käed mu ümber ja astus veel ühe sammu mulle lähemale, nii et ta oli täitsa mu vastas.
Mul käisid külmavärinad üle keha läbi.
Kenneth: Sa oled ilus! Väga ilus!!
Ma punastasin... Pöörasin end ümber ja vaatasin tema silmadesse
Isabella: Kas ma saaks natukenegi privaatsust? Palun
Kenneth: Kõige privatseem on ju suht läbi ju
Isabella: Kenneth...
Kenneth: Jajah... Ma lähen juba
Isabella: Aitäh
Ta hakkas ukse poole sammuma ja võttis enda kotti kaasa... Ta peatus ukse juures
Kenneth: Siiski arvan ma et kleit sobib paremini
Ja nii ta lahkuski... Naeratus tuli mu suule... Vaatasin kleiti ja panin seeliku ja pluusi kappi tagasi...
Panin sukkapüksid jalga mis olid mu naha tooni enam-vähem... Ss panin kleidi ja mustad põlvikud jalga...
Panin endale parfüümi peale. Panin õpikud kotti ja sammusin köögi poole...
Köögis oli Kenneth kes sõi juba krõbinaid. Hea et ta tundis end nagu kodus... Vist
Isabella: Lähme?
Kenneth: Kas sa ei hakka sööma ss?
Isabella: Me jääme ju hiljaks kui kohe ei lähe
Kenneth: üksta puha juu... Sa pead sööma.. Tule!
Läksin natsa trampides tema juurde
Kenneth: Ava suu!
Isabella: Päriselt?
Kenneth: Avad või
Istusin tema vastu ja avasin suu... Ta vòttis kausist krõbinaid lusikaga ja toppis mulle seda suhu...
Isabella: Kas võin ise lõpetada?
Kenneth: Mkmm
Ja nii ta söötis mind terve selle aja ja vahel võtis ise ka ühe ampsu
Isabella: Kas nüüd lähme?
Kenneth: Lähme
Ta vòttis oma jaki ja me läksime uksest välja. Kui õue jõudsime ss ta võttis mu käest kinni. Üritasin käituda normaalselt kuigi see polnud üldse normaalne...
Miski polnud normaalne.. Minul oli poiss... Nagu minul!?! Inimesel kes kardab inimesi... Ma tundsin temaga end turvalisena... Ja see hirmutas mind... Kõik oli selle ajaga päris muutunud... Minu ellu tuli poiss, libahundid ja vampiirid
Varsti olime kooli ees... Vahetasin jalanõud enda sisejalanõude vastu ja sammusime klassi juurde... Me jäime juba 4min hiljaks
Vaatasin klassinumbrit 303 ja tunnetasin juba õpetaja kurja pilku ja kurja häält ja õpilaste pilku meie peal
Kenneth tõmbas mind enda juurde ja võttis mu piha ümbert kinni. Ta andis mulle kiire suudluse
Kenneth: Saame hakkame, eks?
Isabella: Mhmm
Ta avas klassiukse ja õpetaja pilk oli kohe naelutud meie peale
Kenneth: Vabandust et hilinesime... Ma ei leidnud enda õpikut ülesse
Õpetaja: Ja sina Isabella Mel?
Isabella: Eeee
Kenneth: Ta magas sisse
Õpetaja: Istuge
Poisid vaatasid Kennethit pilguga Hästi-tehtud-mees ja tüdrukut vaatasid mind pilguga Miks-sina?...
Kenneth ei pannud neid tähele ja me sammusine meie pingi poole ikka veel nii et Kennethi käsi oli minu pihal...
Istusime kohal ja õpikud olid laual...
Isabella: Kõik vahivad meid
Kenneth: Las vahivad... Mina ootasin seda juba ammu
Isabella: Mina mitte (ütlesin seda endale)
Terve päev oli Kenneth minu küljes ja me olime siin koolis esimene vaatamisväärsus... Igale poole kuhu me läksime näidati meie peale näpudega ja räägiti midagi...
Ainult et Kennethi sõbrad sööklas karjusid midagi ja vilistasid...
(Head suvevaheaega kõigile, kellel see algas!!! :) no ja mulle ka xD)
Loodan, et osa meeldis :)
