Film algas pihta ja ma juba tahtsin seda popkorni süa, aga ma ei julgenud seda kuidagi võta, kuna see oli tema süles ja ma ei suutnud kuidagi oma käe sinna poole suunata
Lõpuks kui 15min pärast võtsin oma julguse kokku suumasin käe popkorni kausi poole ja võtsin sealt popkorni...
Kenneth liigutas end momentaalselt ja ma ehmusin ja popkorn kukkus mu käest
Kenneth: Sorry, sorry, sorry... Ma unustasin, et sa ka vaatad... Sorry... Ma kohe panen selle meie vahele.. Sorry
Isabella: Ära vabanda!
Kenneth: Ma olen lihtsalt harjunud nii filmi vaatama
Isabella: Ei ausalt pole midagi... Su jalad võivad ka seal olla
Kenneth: Krt sorry... Ma nii ebaviiskas
Isabella: Ausalt pole midagi, vaatame filmi edasi nüüd
Kenneth: Okey.. Hästi
Nüüd oli see popkorn lähemal aga see oli ikka rohken Kennethi poolel ja ma pidin alati natuke kaugemale enda kätt suunama
Kenneth: Sa võid lähemale tulla, kui ebamugav
Pomisesin oma ette midagi, aga siiski läksin lähemale...
Mul hakkas kohe ebamugav, vastik ja veel mingi tunne oli sees, aga ma veel ei mõistnud seda... Hirm...
Miks see veel alanud polnud??
Hakkasin aina rohkem paanitsema... Üritasin mitte sellest välja teha ja filmi vaadata, aga krt ei tulnud välja
Isabella: Kenneth, sa pead ära minema... Ja rutem palun!!
Kenneth: Eee mis toimub?
Isabella: See... Noh... Paanika...
Kenneth: Aga sul ei olnud ju seda ennem...
Isabella: Ma ei tea miks... Mu mõtted olid eemale suunatud... Aga nüüdnad on valmis kohe lõhkema
Kenneth: Ma ei lähe kuhugi
Isabella: Kenneth... Palun mine ära... Ma ei saa enam kaua
Kenneth: Ei...
Ta hakkas minu poole kõndima ja ma tundsin ennast umbes nagu kui keegi tuli mind mõrvama, tal oli nuga käes ja ma olin nurka surutud ja ei saanud ära joosta...
Kenneth oli mul juba nii lähedal, ja ma kartsin veel rohkem kõike seda. Panin käed pea ette ja laskusin põrandale
Kenneth oli vaatepildist ehmunud... Vähemalt nii tundus
Ta tuli minu ette ja kükitas... Ja ma kartsin juba hullemat ka tahtsin karjuma hakata, aga selle asemel et mind lüüa, kallistas ta mind...
Ma ei teadnud miks ma arvasin et ta mind lüüa tahab, aga ma ei saanud ka aru miks ta mind kallistas... Mu lihased tõmbusid kokku ja ma olin nagu puupulk seal
Kenneth: Rahu nüüd! Kõik on korras! Lõdvestu... Rahu
Ma ei tahtud lõõgastuda.. Ma tahtsin karjuda, nuta, lüüa teda, midagi katki teha
Aga siiski ma millegi pärast hingasin sügavalt välja ja hingasin sisse. Sellega kaasnes Kennethi lõhn mu ninas...
Miks ta pidi nii hästi lõhnama??
Kenneth: Tubli! Nüüd lõõgastu
Isabella: Ma ei sa...
Kenneth: Ürita nüüd! Minu jaoks
Üritasin aga mitte tema jaoks... Valu hakkas lihastes vähenema ja ma hakkasin märkama, et olin küüned oma kätte surunud...
Tõstsin enda käe kuidagi Kennethi suhteliselt tugevast haardest ja vaatasin seda.
Sellel olid küüne jäljed peal ja verd oli piisavalt et see hakaks mõne hetke pärast käest maha tilkuma
Kenneth: Okey, juba parem! Lähem puhastame su käe ära
Kuidas ta seda tegi, ei tea ma siiani... Aga ma olen juba rahulikum ja üritasin mitte mõelda
Isabella: Palun räägi midagi, ma ei ta mõelda
Kenneth: Emm.. Okey
Kenneth: Ma tapsin kunagi küüliku ära
Vaatasin teda ehmunult
Kenneth: Kogemata...
Mu pilk oli samasugune
Isabella: Kuidas??
Kenneth: Emm... Noh... Me käisime Coliniga vibu laskmise trennis ja mu vanemad kinkisid mulle vibu... Ma läksin õue harjutama ja noh ta hüpas metsast välja ja ma millegi pärat sihtisin kohe teda.. Ja ss ta suri, kuna ma sain talle pihta...
Isabella: Tunnen talle kaasa
Kenneth: Ma ikka veel süüdistan end selles
Isabella: Seda juhtub... Pole midagi!
Kenneth: Muidu oleks, kui ma sööks liha...
Isabella: Sa oled taimetoitlane ja sportlane... Kuidas sa elad??
Kenneth: eee... Kuule äkki puhastame su käe ikka enne ära?
Isabella: Okey, aga ss räägid mulle sellest
Aitäh lugemiste eest!!! Loodan nüüd, et see liiga pikk polnud
