Me kõndisime suht vaikselt. Kuulsime ainult enda jalanõude hääli.
Kenneth: Kaua veel?
Isabella: 2-3min veel kõndimist
Kenneth: Miks sa parki läksid? Ja veel nii?
Isabella: Mul oli nii halb tuju ja ma tahtsin millegi pärast parki.. Lihtsalt tahtsin sinna... Mulle meeldib kui on külm.
Kenneth: Sa külmetasid end ära! Su huuled on suht sinised ja nahk punane
Isabella: Ma suudan külmas paremini mõelda... Ma ei pannud seda isegi tähele, et mul külm.
Ta mõtles natuke ja tahtis midagi öelda, aga me olime juba mu korteri ees.
Isabella: Siin ma elan. Lähme?
Kenneth: Lähme...
Kõndisime kolmandale korrusele, uks number 11. Tegin ukse lahti ja tundsin kuidas külm õhk mind puudutab... Ma ei pannud akna kinni...
Kenneth: Miks sul igalpool nii külm peab olema?
Isabella: Õue ilma ma ei saa mõjutada ja ma vist siin olin akna lahti jätnud...
Isabella: Soovid teed?
Kenneth: Mhm, piparmündi oma kui saab.
Isabella: Mu lemmik tee, nii et ikka saab
Isabella: Sa võid nii kaua diivanile istuda ja telekat vaadata, kui tahad
Läksin kööki ja panin vee keema. Võtsin purgist piparmündi puruteed. Mulle meeldib ainult purutee ja sp istutan endale suveti ise piparmündi ja kuivatan selle ära
Valasin tassi kuuma vett, kus oli juba piparmünt sees ja tundsin seda imelist lõhna. Käisin enda toas ja võtsin pleedi, võtsin igaksjuhuks veel ühe kaasa.
Panin pleedi Kennethi kõrvale ja mõne ajapärast tõin talle piparmündi tee.
Kenneth: Kus sul ravimid on?
Isabella: Eee... Köögis üleval sahtlis. Miks sul neid vaja on?
Ta sammus sinna poole juba
Kenneth: Pidime sind ravima hakama juu
Isabella: Kas sa päriselt arvad, et ma jäön haigeks?
Kenneth: Jamh...
Isabella: Tunnistan... See pole esimest korda kui ma nii õues käin. Ma ei jää selle pärast haigeks... Ma ei mäleta isegi millal ma viimati haige olin.
Kenneth: Miks sul nii palju ravimeid?
Isabella: Kuna, mul palju muusi vigastusi, mis vajab ravimeid?
Tuli minu juurde mingi lusikaga ja tõi selle minu juurde...
Isabella: Millega see on?
Kenneth: Kibuvitsa siirup
Isabella: Ei, ma ei taha!
Kenneth: Tee suu lahti!
Isabella: Mkm
Ta ohkas ja mõtles... Tundsin enast nagu väike laps
Kenneth: Isabella vaata! Lennuk lendab, lendab sinu poole... Tee suu lahti
Ja vingerdas seda lusikat mu suu juures... Vaatasin teda tõsimeeli ja tundus et ta mõtles päriselt... Lusikas oli mu suu ees...
Kenneth: Tubli tüdruk..
Isabella: Kust sa tead, mis ravimit vaja?
Kenneth: Mmm mul väike õde, kes koguaeg haigeks jääb... Ja vanemad on pikalt tööl, nii et mina pean tema eest hoolitsema kui ta haige
Isabella: Okei...
Kenneth: Sa käitud nagu tema... Ainult lennukiga saab siirupi sisse... Ta on 5 aastane
Mul tõusis suu nurk püsti
Kenneth: Kus villasokkid ja viin on?
Isabella: Issand...
Isabella: Näed seda riiulit sinu ees... Kõige alumises sahtlis
Kenneth: Ja viin?
Isabella: Mhh... Riiuli kõrval
Ta võttis pudeli ja vaatas seda. Muigas omaette
Isabella: Mul on vahepeal väga halb tuju... Ma pole alkohoolik... Ja lisaks ei jää ma alati magama
Kenneth: Kui sa nii ütled
Sirutasin ta ette jalad ja ta määris jalad viinaga ja ss pani villasokkid mulle jalga... Umbes nagu Tuhkatriinu juba
Isabella: Aitäh!
Kenneth: Aga palun
Kenneth: Ma peaks varsti minema hakkama... Homme kool
Isabella: Jajah...
Kenneth: Aga ma arvan, et võin veel jääda kui sobib? Vaataks filmi
Isabella: Eee okey...
Isabella: Vali film! Ma teen popkorni
Tagasi tulles pani ta mingi filmi käima
Isabella: Mis filmi?
Kenneth: Enda lemmiku
Isabella: Ehk?
Kenneth: Now you see me
Isabella: Mulle sobib
Isabella: Siin popkorn ja muideks su tee jahtub
Ta pani filmi käima ja istus diivanile... Võttis popkorni ja pani enda jalgade peale ja jalad laua peale... Õnneks mitre söögi laua peale...
Loodan, et meeldis :) Uus osa laupäeval või pühapäeval... Head päeva jätku!!!
