Kenneth toetas mind terve selle tee aja. Kohe kui me autosse jõudsime võtsin ma kontsad ära. Mu jalad olid nii läbi. Tundus, et pidin jälle neid kreemitama, aga õnneks olid mul villivastased plaastrid peal...
Meil oli pikk piinlik vaikus, kuni ma lõpetasin selle
Isabella: Aitäh!
Ta vaikis
Isabella: Ausalt aitäh! Ma ei kujuta ette mis oleks minuga juhtunud kui sind seal poleks olnud...
Kenneth: Ma kujutan ette, mis oleks olnud... Teiste arvamus sinusse oleks muutunud kohe.. Ja väga halvaks. Su elu oleks koolis rikkutud, sa ei tea milline David on.. Ta kasutab sind ja pärast teeb midagi väga jubedad
Ta ei jäänud pidama ja ma ei suutnud seda kuulata, ma kujutasin kõike ette
Isabella: Kenneth palun ole vait... Ma olen väga hirmul... Ma kujutasin seda kõike ette..
Paanikahoog hakkav vaikselt endast tundma andma... Auto uksed olid kinni...
Isabella: Kenneth palun peata auto, ma lähen koju!
Kenneth: Ma viin su koju
Isabella: Kenneth sa ei tea kuidas sa end ohtu sead praegu... Peata auto
Kenneth: Ma tean küll
Isabella: Kuidas??
Ta peatas auto ja sobras tagaistmel natuke ja võttis midagi välja... Saladuse
Isabella: Miks see sinu käes on??
Ma olin segaduses...
Isabella: Palun ütle, et see mis ma arvan on vale??
Ss kui mul asjad kukkusid oli ta minult selle ära võtnud... Ta hoiatas veel mind...
Kenneth: Sa tead et see pole vale
Isabella: Ma ei hakka sinu peale karjuma kui sa annad kohe mulle selle tagasi ja lased mul ära minna...
Kenneth: aga tea, mul on kõik läbi loetud ja ma tean mis sinuga viga on...
Isabella: Minuga pole midagi viga!! LASE MIND SIIT KURADIMAST KOHAST VÄLJA!!
Kenneth: Jalutame
Isabella: Sa tead, et ma ei saa
Kenneth: Sa meeldid mulle
Isabella: Me ei saa koos olla... Sa tead seda
Kenneth: Saame, sellega läheb aega, aga saame
Isabella: Me ei saa!! Ma ei saa sulle meeldida... Ma pole ilus nagu teised siit koolist... Ma ei tee sporti, vaid tegelen poksiga. Ma ei suhtle teistega nagu sina.. Ma ei käi pidudel.. Ma olen tuupur.. Mul pole vanemaid, ma elan üksi, mul pole sõpru.. Kuidas ma sulle meeldin??
Kenneth: Sellepärast sa mulle meeldidki. Sa erined teistest... Sa ei ole võlts, sa oled iseseisev, sa ei kasuta meiki, tegeled poksiga... Sa pole nagu need kõik teised tüdrukud...
Isabella: Ära aja lura
Kenneth: Sul on imelised blondid juuksed, sul on ilusamad pruunid silmad maailmal.. Ma upun nendesse alati, ma pole kunagi näinud pruunide silmadega blondi tüdrukut, kes tegeleb poksiga, ei meigi ennast, ei ole pidutseja ja on lisaks tark... Sa oled ainulaadne Isabella
Ma vihkasin teda
Isabella: Me ei saa koos olla! Me ei saa kahekesi kuskil ringi käia... Ma ei julge sinuga koos olla.. Me ei saa üksteist kaisutada, me ei sa suudelda.. Ma ei taha et sa piinleks... Unusta palun mu ära, ma ei taha, et sa näeksid mind sellisena.. Sa tead millisena
Kenneth: Alguses tuleb nagu nii raske, aga me hakasime vaikselt kõigege... Ei kiirustaks... Ennem oleksime kus on rohkem inimesi ja ss hakkama aina väiksemates kohtades olema... Ma ei saa sind unustada
Isabella: Aga sa pead... Ma ei saa sulle 7päevaga nii palju meeldima hakata juu...
Kenneth: Ma ise ka ei usu seda.. Ma ise ka ei tea mis minuga toimud, aga mul alati tunne, et ma.teaks sind juba ammu, alati kui me koos oleme on mul liblikad kõhus
Ma tundsin seda sama
Kenneth: Vaata sinuga pole veel midagi juhtunud
Isabella: Kuna ma hoian seda kinni, aga ma ei saa seda enam kaua teha
Kenneth: Vaatame
Isabella: Kenneth ma tunnen ka midagi sinu vastu, aga tänaseks on mul seda kõike liiga palju... Ennem ma joon ennast esimest korda joobesse, ss mind tahtakse ära vägistada, ss mulle öeldakse esimest korda et ma meeldin kellegile...
Kenneth: Teist korda
Krt ta luges tõesti kõik läbi...
Kenneth: Vahet pole... Mulle on tänaseks liiga palju, palun lase mind... Ma pean mòtlema kõige üle...
Kenneth: Okey... Kas ma võin su vähemalt ära saata
Vaatasin õue ja seal oli piisavalt inimesi ja me polnud kuskil kinnises kohas ja kui kahtlane see ka poleks ei kehtinud see paanikahoog sellistes kohtades
Ja õues oli turvalisem kui autos
Isabella: Okey
Kenneth: Hästi
Ta jooksis autost välja ja tegi mulle ukse lahti.. Naeratasin talle
Isabella: Aitäh
Hakkasime kõndima.. Ma teadsin seda kohta, me pidime 10min kõndima umbes
Ma pidin kõndima ilma kontsadeta, aga ikkagi parem kui nendega
Kenneth: Tahan võtan su sülle
Isabella: Eiei
Kemneth: Okey
Selle asemel võttis ta mu käest kinni
Ma ehmusin sellest... Ma polnud harjunud, et keegi puudutab mind ja iseenesest tõmbasin käe eemale
Isabella: Sorry... See on väga harjumatu
Kenneth: Ja, ma saan aru
Jõudsime mu korteri juurde
Isabella: Okey ma pean minema.. Aitäh veel kord
Kenneth: Aga palun, mõtle ka ss
Isabella: Jajah
Kenneth: Kas kalli saab
Ja pani käed laiali
Isabella: Eee... Ma ei tea... Ma pole 2a juba kedagi kallistanud
Kenneth: Oh sa vaesekene...tule siia
Ma ei tea miks, aga ma läksin siiski
Ta pani omad käed ümber minu... See oli nii kahtlane tunne... Ma tundsin end turvaliselt ja mul oli nii soe ja mõnus
Viimati oli nii kui ma olin vanematega... Kui ema enne und mind kallistas
Isabella: Aitäh
Ta lasi mind lahti
Kenneth: Ma lähen ss
Isabella: Mhm... Head und
Kenneth: Head und sulle.. Mina küll magama ei jää
Pööras ümber ja läks
Panin pidzaama selga ja läksin voodisse.. Mu pea valutas täiega.. Ma ei joo enam kunagi
Loodan, et liiga pikk polnud ja loodan, et meeldis :) komenteerige oma arvamusi ka :)
