Kaks elu: Kui kahest saab üks

28. Emad

Järgmisel hommikul sidus Maiko mind taas lahti. Kõik mu kehaosad oli istumisest kanged. Olenemata selles, et ta sidus mind kinni minu enda kaitseks, olin ikkagi tema peale vihane, et ta seda tegi.

Ma ei öelnud kellelegi, et eelmisest päevast midagi mäletasin, vaid teesklesin, et kõik oli üks suur must auk. Ma ei tea, kas nad uskusid mind või mitte, aga vähemalt ei näidanud nad välja uskumatust.

Kooli tagasi sõites, ei rääkinud ma Maikoga sõnakestki, sest peale seda, mis volbripäeval juhtunud oli, ei julgenud ma talle enam mitte midagi öelda. Paistis, et ta ei tahtnud minuga samuti rääkida ning isegi vältis minu poole vaatamist.

Esimene asi, mida ma koolis märkasin oli väga punaseks tehtud stend. Suurele hunnikule üritustele, mis meile olid mõeldud sellel veerandil, olid tehtud tõsised muudatuseda. Esiteks umbes pooled neist olid maha tõmmatud, hiljem kuulsin, et seda tehti, sest koolil polnud raha auhindade ostmiseks. Teiseks oli umbes ülejäänud pooltest pooltele pandud vanusepiirangud ja mina olin nende jaoks liiga noor. Ülejäänud üksikud üritused olid enamjaolt igavad või lihtsalt mõttetud. Minu vanustele oli siiski lubatud üks lahe üritus ja selleks oli moeshow, koos Gretega polnud võimalustki, et keegi võiks meid võita. Läksingi oma korterisse, et sellest talle rääkida.

„Anna andeks, Anabell, aga kui sa ära olid tegime juba mõne tüdrukuga plaanid moeshow-ks ära ja kuna sind ei olnud, siis sa jäid välja. Pealegi ei olnud mina ainuke, kes selle otsuse välja mõtles. Ma tegelikult tahtsin, et sa saaksid osa võtta, aga enamus ütlesid, et sa ei sobi," vastas Grete mu plaani peale ise väga õnnetu olles.

„Kes need enamus olid siis?"

„Moeshow grupis on osad meie korterist, siis mõned meie klassist ja veel mõned lahedad tüübid minu planeedilt."

„Tore teada," vastasin mitte huvitatult. Ma olin kindel, et Grete ei tahtnud kedagi konkreetset reeta.

„Miks ma siis ei sobinud?" pärisin ma edasi.

„Oh. Nad arvasid, et sa ei ole päris modelli välimusega, sa oled liiga lühike ning nende arus ei suuda sa kanda kõrgeid kontse, kuigi minu arust on meie kambas palju tüdrukuid, kes kontsi välja ei kanna." Tema jaoks oli äärmiselt ebamugav sellest rääkida, seda oli tema häälest ja üldse kõnest nii hästi aru saada.

„Olgu." Mul polnud enam millestki rääkida. Ma läksin oma tuppa ja viskusin voodisse. Mingil imelikul põhjusel hakkasid mu silmadest pisarad voolama. Olin küll veidi pettunud, aga siiski. Ma olin nii hale.

„Anabell, kui sa tahad osa võtta, siis ehk saan ma teistele midagi öelda." Ta hakkas ust lahti tegema.

„Pole midagi, kui nad mind ei taha siis pole mõtet ennast peale suruda ja palun ära tule sisse." Mu hääl värises kuuldavalt.

„Kas sa nutad? Anabell, selleks ei ole ju põhjust. Me võime sind ausalt sisse võtta, kui sa tahad."

„Sul on õigus. Mul pole mõtet nutta, aga ma ei taha ka teie gruppi tulla."

„Ise tead." Niipea, kui ta lahkus, hakkasid pisarad jälle voolama. Ise ju olin rumal, et keeldusin. Mul kulus veidi aega enne, kui ma maha rahunesin ja jälle normaalselt olla sain. Enda toast ma siiski välja minna ei julgenud, sest mu silmad olid endiselt punased.

                                                                                                           *

Moeshow pidi olema päev enne emadepäeva. Emadepäev oli Maagias väga tähtis päev nagu ka Maal. Pühapäeval võisid kõik lapsed minna koju oma emade juurde, aga probleem oli selles, et esmaspäeval pidid kõik jälle koolis olema ja seetõttu ei saanud enamik lapsi siiski koju minna, sest nad elasid liiga kaugel.