Midagi laenatud

4

Stefan

Mul oli uks natukene praokil ja ma kuuslin Margareti häält. Ta seletas midagi. Ma kuulsin ka oma nime korraks. No ma vaatasin siis. Seal oli Margaret ja Robin, päris lähestikku. Ma kuulsin kuidas Margaret küsis, kas see on tegemist Stefaniga? Ma ei saa midagi aru, mis toimub? Järsku hakkas Robin rääkima ja siis see juhtus. Te võite ise arvata, mis. See ajas mind nii marru, et ma lõin kogemata ukse kõvasti kinni. Nad vist kuulsid seda ja läksid Robini tuppa kuna Margareti ukse kinniminemist ma ei kuulnud. No on kuradi lammas mu vend ikka. Ei suuda ennast vaos hoida. Kurat tuuseldab ainult ringi. Ma olin nii vihane, et lõin oma ukse sisse augu. Kõik ropud sõnad käisid vist mu peast läbi see aeg.
Robin tuli selle paugu peale minu tuppa, Margaret kannul.

"Mida sa teed? Mis juhtus?" küsis mu vend imestunult.

Ma ei tea, mis mulle sisse läks aga ma sööstsin ainult Robinile kallale ja lõin teda paar korda, ennem kui Tom (Margareti isa) meid lahutama tuli. Ema oli loomulikult ehmunud ja hakkas kohe minu peale karjuma. Kuksil kõikide taga seisi Margaret veel suurema ehmatusega.

"Vaata mida sa nüüd tegid," ütlesin talle temast möödudes.

Ma läksin võtsin oma jaki, auto võtmed ja läksin linna peale lihtsalt sõitma. Ma pean kuidagi oma mõtteid eemale oma vennast ja Margaretist saama. Mis minuga toimub? Kuidas ma selliseks pehmoks olen muutunud? Kas ma läksin oma vennale kallale mingi suvalise tüdruku pärast? Just siis tuli mulle pähe mõte, mis rahustab mind alati maha. Ma võtsin siis suuna sinna poole.

Platsile jõudes oli seal mitu autot. Kuskilt kaugelt oli näha ka Fredi ja Danieli autot. Nemad vist elavadki siin. Ma maksin sajalise turvale, kes sissepääsu ees oli ja ma sain sisse. Ringi sees oli juba Daniel kaklemas ja Fred oli pisut eemal rääkimas mingi tüdrukuga.

"Hei Stef, mis sind siis siia ära eksitas?" küsis Fred.

"Sa tead, miks ma tulen siia," ütlesin rahulikult talle vastu.

Ma panin kirja, et mina olin järgmine. Fred pani minu peale siis 200 ja kokku lõpuks oli minu peale panustatud kuskil tonni kanti. See kord oli minu vastas mees nimega Välk. Enamus kasutavad varjunime. Temaga läks lihtsalt. Paar tugevat rusikahoopi näkku ja pikali ta oligi. Järgmisena tuli mingi Nimetu. Temaga oli päris raske. Sain temalt ise kaks hoopi näkku, aga kokkuvõttes sain ma temast ikkagi võitu.

Okei tänaseks aitab. Ma võtsin oma teenitud raha, jääd ja läksin jääd oma näol hoides minema. Koju ma ei saa minna, ema hakkab jälle midagi küsima aga samas saaks süü kõik Robini peale ajada. Ütlen lihtsalt, et tema lõi mind. Hea plaan.

Koju jõudes, minu üllatuseks oli kodus ainult Margaret. No see veel puudus.

"Kus kõik on?" küsisin talt.

"Mida sa ise arva..?" Ta ei jõudnudki oma lauset lõpetada, sest ta tormas minu poole ja loomulikult küsis "Mis su näoga juhtus? Robin ei puutunudki sind kordagi."

Ma võtsin ta käed oma näoilt ära ennem kui ma millegi rumalaga hakkama saan. Ma hakkasin minema kõndima kui ta võttis mu käest kinni ja tagasi tõmbas. Ta mängib tulega.

"Ma küsisin midagi," ütles ta juba kärsitumalt.

"Ja ma ei taha vastata. Kui sa ei taha, et ma midagi rumalat teen, siis sa lased mu kohe lahti." ütlesin juba kõvema häälega.

Ma tõmbasin oma käe lahti ja kõndisin ülesse oma tuppa.