Tükike taevast

3.

Enne kokkutuleku päeva tuli õde Lena minu poole. Ta võttis kaasa ka oma nelja aastase tütre Sara. Tüdruk oli imearmas ja täpne Lena koopia.

"Sara, mine mängi natukene. Ma tahan tädi Arabellaga asju arutada."

Naeratasin tüdrukule, kes elutuppa mängima läks. Mul oli alati Sara jaoks mõni mänguasi olemas. Praegu aga otsustas tüdruk joonistama hakata.
Ulatasin õele kohvitassi ning istusime köögilaua taha.

"Kas oled valmis Samiga uuesti kohtuma? Nägin Facebookist, et ta tuleb."

Ohkasin. "Ma ei tea. Muidugi ma tahaks teda pärast pikki aastaid näha. Mõtlesin talle üks päev Facebookis kirjutada, aga ma ei suutnud julgust kokku võtta."

"Oh sind küll. Kas on midagi, mida sa pole mulle minevikust rääkinud? Kas midagi juhtus veel teie vahel?"

Surusin oma käed sooja teetassi vastu. Ma ei vaadanud õele otsa.

"Arabella?"

Ma teadsin, et võin Lenat kõiges usaldada. Ta oli minu õde. Juba teismelisena võisin talle oma tunded ja saladuses usaldada. Kuid oli asi, millest ma ei julgenud talle rääkida.

"Mäletad seda korda, kui Noah Watersi juures pidu oli?"küsisin ma vaikselt.

"Jah."

"Noh, mina ja Sam olime rohkem purjus, kui me oodanud olime. Küllap see seletas kõike."

"Mida kõike?"

"Me suudlesime. Me oleksime isegi tol korral kaugemale jõudnud, kui ma poleks teda peatanud."

"Mis asja? Miks sa ei rääkinud mulle?"

"Mida ma oleksin öelnud? Ma suudlesin oma parimat sõpra."

"Nii oleksidki öelnud. Selles pole ju midagi halba."

"Ilmselt sellepärast hakkas ta mind ka vältima."

"Äkki olid tal sinu vastu teised tunded? Ta võibolla ei osanud midagi teha, kui ta sinu vastu hakkas midagi enamat tundma."

"Me olime mõlemad purjus, Lena."

"Oled kuulnud ütlust, et purjus inimesed ei valeta kunagi?"

Turtsatasin. "Kindlasti."

"Kas sina tunsid tema vastu midagi enamat kui sõprust?"

"Võibolla. Ma tundsin armukadedust, kui ta teiste tüdrukutega väljas käis."

"Okei, ma mäletan, mida sa mulle teismelisena rääkisid. Mida sa nüüd tunned, kui sellele kõigele tagasi vaatad?"

Võtsin lonksu oma mahajahtunud teest. Lena tass oli peaaegu juba tühi. Heitsin hetkeks pilgu joonistavale Sarale.

"Ma soovin, et ta oleks endiselt mu elus. Ma olen Jackile paaril korral Samist rääkinud, kuid tundus, et talle vist ei meeldi see mõte minust ja Samist."

"Mõnes mõttes on arusaadav. Kus ta hetkel üldse on?"

"Läks sõpradega piljardit mängima."

"Ahsoo."

Rääkisime ka teistest teemadest, näiteks Sara lasteaiast ja trennidest, kus tüdruk käib. Pärast läksime kolmekesi koos parki ja mänguväljakule.