Tükike taevast

20.

Sam

"Arabella, kas kõik on korras?"küsisin ma, püüdes tüdrukut turgutada. Üks tüdruk baarileti tagant oli mulle appi tulnud.

"Ta vajab värsket õhku ja vett."lausus tüdruk, aidates mul Arabellat õue tassida.

Panime Arabella klubi taga olevale pingile istuma ning tüdruk läks tagasi sisse, et vett tuua.

Arabella pea toetus mu õlgadele ning ma ohkasin. Miks ma lasin tal ikkagi juua? Kas ma olin äkki suudlusega kõik ikkagi ära rikkunud?

"Näe, vesi, ta peab jooma."ütles tüdruk.

"Aitäh sulle. Sa ei peaks seda üldse tegema."

"Mul hakkas tüdrukust kahju."

"See on minu süü. Mina olen ta parim sõber ja ma lasin tal juua."

"Parim sõber? Nägin teid äsja suudlemas."

"Sa nägid meid suudlemas?"

"Ma lihtsalt jälgin vahepeal inimesi. Anna talle nüüd juua, äkki see aitab."

Andsime Arabellale koos juua, mille peale tüdruk vaikselt silmad avas. Ohkasin kergendusest.

"Arabella, kuuled sa mind?"küsisin ma tüdrukult.

Arabella ainult mõmises midagi vastuseks, kuid see pidi vähemalt hea märk olema. Üritasime teda veel turgutada, lõpuks Arabella oksendas sinna samasse pingi kõrvale.

"Sa peaksid ilmselt takso kutsuma ja ta koju talutama."andis baarist tulnud tüdruk mulle nõu.

"Sul on õigus. Tõsiselt, aitäh, et appi tulid. Ma ei tea, mis ma oleksin teinud."

Tüdruk naeratas. "Pole tänu väärt. Võta see vesi kaasa. Teil võib seda veel vaja minna."

Võtsin tüdruku käest vee vastu ning vaatasin talle järele, kui ta klubisse tagasi läks. Tellisin siis mulle ja Arabellale takso.

"Ma tahan koju."pomises tüdruk mu kõrval.

"Jah, kohe lähme koju. Kutsusin meile takso järgi."

Kümne minuti pärast oli takso kohal, taksojuht aitas mul Arabella sisse toimetada ning alustasime sõitu Arabella ja Jacki poole. Ma ei oodanud sugugi Jackiga kohtumist, aga midagi muud ei jäänud mul üle. Tüdruk soovis koju minna ja sinna ma ta ka viisin.

"Kas te saate paar minutit oodata? Mul ei lähe kaua, ma loodan."palusin ma taksojuhti, kui Arabella maja ees peatusime.

"Ikka. On teil veel abi vaja?"

"Ei, saan hakkama."

Kell oli umbes kaks läbi, kuid majas ikka veel tuled põlesid. Küllap oli Jack üleval. Võtsin Arabella endale sülle ning koputasin uksele.

Jack avas ukse ning kui ta nägi mind Arabellat hoidmas, muutus ta vihaseks.

"Miks sa teda süles tassid? Jootsid ta täis või?"

"Ma ei jootnud teda täis."

Jack kutsus mu sisse ning võttis Arabella oma sülle, viies tüdruku nende magamistuppa. Läksin kutile järele.

"Mille kuradi pärast sa lasid Arabellal juua? Küllap sa tema parima sõbrana tead, et ei kannata alkoholi. Suurtes kogustes."

"Asjad läksid käest ära. Ma tean, ma oleksin pidanud teda takistama."

Jack oli üpris vihane ja ma sain aru, et ta üritas mind mitte lüüa.

"Sa oled sitt sõber, Sam. Tee parem nii et sa mu majast praegu kaod või ma ei vastuta oma tegude eest."

Heitsin veel viimase pilgu Arabellale, kes nüüd voodis rahulikult magas ning läksin minema, sest ma tõesti ei soovinud vihase Jackiga tegemist teha. Istusin taas taksosse ja sõitsin nüüd kodu poole.