Päevalilled [c.h]

k u u s

Hommikul ärgates polnud Calum mulle tagasi helistanud ja ma olin tõesti mures. Ning see oli VÄGA imelik, kuna ma pole kunagi muretsenud kellegi teise pärast enda. Kiirustasin kooli, et enne tundide algust Caliga rääkida.

Kooli jõudes nägin kohe Calumi selga, mis suundus kunstiklassi poole.

Hõikasin, et Cal mind ootaks, aga poiss hakkas hoopis kiirkõnniga minu eest ära kõndima. ,,Calum.."Calum jäi seisma, keeras enda näo minu poole ja küsis mult vihaselt ,,Kas su poiss lubab sinul minuga suhelda?"

,,Calum, mul pole poissi," laususin ma kurvalt, sest mulle ei meeldinud Calumi vihane toon. ,,See kes sulle helistas oli mu lollakas vend. Ta mõtles, et oleks tore sinu kallal nokkida"

,,Jajaa.. Nagu ma usuks sind," salvas Calum ja kõndis kunstiklassi.Ma vaatasin poissi kuni ta selg klassiukse taga oli, libistasin end mööda seina alla ja hakkasin nutma. Kuulsin kuidas keegi kunstiklassi ukse uuesti avab, aga ma ei pööranud sellele tähelepanu - Calum ei uskunud mind ja ta ei hakka seda arvatavasti kunagi tegema.

,,Daisy, kas sul tõesti pole poissi," küsis see sama sametise häälega inimene, kelle pärast ma nutan.Calum.

,,Ei, mul ei ole," vastasin läbi nuuksete ja avasin oma pisaratest udused silmad, et Calumile otsa vaadata. ,,Sa ei uskunud mind, ega?"

,,Ei, ma ei uskunud ja mul on praegu väga kahju," pomises poiss.

,,Lähme möliseme mu vennaga," ütlesin ma pisaraid pühkides ja naerdes.

,,Jah, aga pärast seda kui sa oled enda pandanäo korda teinud," lausus poiss ja naeratas.

,,Pagan," karjatasin ma ja jooksin enda kotiga wc-sse.

Kui helises söögivahetunni kell, siis vaatasime Calumiga vandeseltslaslikult otsa ja kiirustasime neljandale korrusele, kus mu vennal tund lõppes.

,,Hei Day, kuidas sul läinud on?" küsis mu vend kui ta klassist välja astus.

,,Hästi, " laususi. Felix silmitses Calumit kes mult õlgadest kinni hoidis.

,,Said eile palju naerda?" uuris Cal.

,,Eee... Jaaa..." kokutas Felix. ,,Eee.. Te teate eks, et teid vaadatakse kahtlaselt?"

Vaatasin korra koridori ja tõesti - kõik jõllitasid meid Calumiga.

,,Nojah, ju siis on midagi jõllitada. Felix, tead onju, et me maksame sulle kätte kunagi?"

,,Eeeeee.. Nüüd tean siis.. Miks te seda mulle ütlema tulite?"

,,Sest me tahtsime ja tahame sulle seda teavitada, et me sepitseme midagi VÄGA VÄGA kurja, sest kättemaks on magus," lausus Calum, me saatsime mõlemad Felixile naeratuse ja kõndisime sööklasse - Calumi käsi minu pihal.

MUHAHAHAHAHA... MA SHIPIN CAISYT :D KAS TEIE KA? :P :D

Ma ei tea, kui te ei loe veel ÕNNe siis vutt-vutt kiiresti lugema :D

Kes teist veel homsele 1D kontserdile tuleb? Kui tuleb siis mis kentääs sa oled? :)

Eee.. Ma olen mingi üli-üli tänulik, et te mu raamatut(id)loete, sest mul oli eelmine aasta mingi sada raamatut kus oli kaks-kolm lugejat :D