BEGIN

3

[Brit]

Kolmanda vahetunni ajal otsustas üks tüdruk, et peab ennast piisavalt julgeks ja tuli minuga rääkima. Ta ei olnud minu klassist, aga ilmselt paralleelikas.

"Tsau," tervitas ta mind reipalt ja istus peremehelikult koos oma sõbrannaga minu kõrvale aknalauale. Ta kummardus uudishimulikult minu märkmikusse piiluma. "Millega tegeled?"

Heitsin kiire pilgu tüdruku sõbrannale, kes ilmselgelt vestlusest huvitatud ei olnud, sest ta vaatas nii süvenenud pilguga oma nutitelefoni, et lausa keelas temaga rääkimise.

"Mulle meeldib laule kirjutada," vastasin. "Kui mul tuleb häid mõtteid, panen nad kirja."

"Tõesti?" imestas ta. "Oled sa muusikat eraldi õppinud?"

Noogutasin ja sulgesin oma märkmiku. "Ma võtsin tunde klaveris ja kitarris. Akustilises kitarris, täpsemalt. Teooriat ja ajalugu ma eriti ei tunne, aga praktikas saan ma ilma ka hakkama."

"Mina õppisin viiulit, muusikakoolis," sõnas ta seepeale. "Praegu mängin ühes viiuliansamblis ja ühes orkestris."

Mu kulmud tõusid tunnustavalt. "Ja sulle meeldib see?"

Tüdruk kehitas õlgu. "Viiulit mängida mulle iseenesest meeldib, kuid need lood, mida me orkestris ja ansamblis mängime, ei sobi mulle üldse."

Noogutasin mõistvalt ja jäin teda silmitsema. Ta nägi välja täiesti tavapärane oma kastan-pruunide juuste ja tavaliste, kuid maitsekalt kombineeritud rõivastega. Meik oli tal minimaalne ja loomulik. Ta ei omanud ripsmepikendusi ning juba see ütles minu jaoks palju. Tundus ka, et ta polnud rahvuselt päris eestlane. Mingid vene või lõunamaajuured olid välimust arvestades tal küll.

"Miks sa Norrast Eestisse kolisid?" küsis ta huvitatult. "Norra on rikas maa, heaoluriik; niisama lihtsalt sealt ju ära ei tulda?"

Ma ei vaevunud imestama, kuidas ta minu kohta teadis.

"Isa äri kolis siia üle ja ta tuli siia elama, nii et minul ja mu emal ei jäänud muud üle kui talle järele tulla," rääkisin sama, mida ka klassis olin rääkinud.

"Jama ju," arvas tüdruk. "Kujutan ette, et see võis sulle päris raske olla. Kõik sõbrad maha jätta, uude keskkonda tulla ja nii."

"Tegelikult oli see rohkem minu enda otsus siia tulla," selgitasin ning lisasin kähku: "Nii et sellega on kõik okei."

Pärast vaikusehetke sõnas ta kätt minu poole sirutades: "Muide, minu nimi on Ines."

"Brit," vastasin naeratades, "aga seda sa juba tead, eks ole?"

Ines tõusis aknalaualt püsti.

"Oli tore tutvuda," ta viipas kutsuvalt oma sõbrannale, kes oli samuti tõusnud, "loodetavasti näeme veel kusagil?"

Noogutasin, oskamata midagi kosta.

"Ahjaa, peaaegu oleksin unustanud öelda," sõnas Ines ja muigas. "Me oleme naabrid."

[Glen]

Kui mina ja mu sõbrad suitsupausile läksime, kuulsime, et 11B-sse oli tulnud uus tüdruk. Keegi, vist Hugo, ütles, et too oleks Norra mõistes olnud juba 12. klassis, kuid Eesti haridussüsteemi järgi aasta maas, nii et pidi 11. klassis jätkama.

"On see kindel?" kahtles Mario. "Ta peaks siis 18 täis olema, aga ta ei tundu küll sedamoodi."

"Kes teab," kehitas Hugo õlgu.

Siis jätkasime me muudel teemadel. Keegi planeeris juba nädalavahetust ja me võtsime vedu.

"Glen, sinu juures ei saa istumist korraldada?" küsis Tanel minu käest, kui kõik olid üksteise järel oma kodud välistanud.

Raputasin midagi mõtlemata pead. Pärast ema surma olin läinud elama oma õe juurde ja ta ei lubanud külalisi, veel vähem siis joogiga külalisi. Talle ei meeldinud isegi see, et ma suitsetasin, nii et ma üritasin seda teha nii salaja kui võimalik.

"Niikuinii tahaks tüdrukuid ka kaasata, äkki kellelgi neist on mingit kohta?" pakkus Mario välja lahenduse. "Kuigi me pidasime ju põhimõtteliselt koolialgusepeo ära, siis tüdrukuid ju polnud, nii et tähistame aga uuesti."

Kõik noogutasid üksmeelselt.

"Mis seltskonna me siis kokku ajame?" tahtis Hugo teada.

"Noh, ma arvan, et ainult 11. klassi piires," vastas Mario. "Pole vaja, et asi käest ära läheks."

"Siis peaks konkreetselt teatud inimesi kutsuma?"

"Ma võin mingi grupichati teha," pakkus Tanel. "Ja te igaüks lisate need, kes teie arvates võiks tulla ja joogiga panustaks ka."

"Selle uue kutsume ka või?" tahtsin ma huvi pärast teada. Kõik jäid mind vaatama. Ma selgitasin kiiresti: "Ta on ikkagi uus ju."

"Kui ta tahab, võib ta ju tulla," arvas Jaanus, mu klassivend. Teised ei öelnud midagi.

"Orgunnid mingid pulbrit ka?" küsis siis Hugo Tanelilt irvitades.

Tanel kehitas õlgu. "Vaatab."

[Naricca]

Matemaatikas kutsuti mind tahvli ette. Niipea, kui ma oma pingist tõusin, nägin, et päris mitmed nihkusid oma kohtadel. Olin sellega harjunud, et mulle pisteti koolikotte ja jalgu ette, et ma kindlasti koperdaksin, ja ma olin õppinud neid vältima, kuid ikkagi tõusis mulle klomp kurku.

Kui ma Ericu ja Kauri lauast mööduma hakkasin, kuulsin tagapoolt irvitamist. Ma jäin vaistlikult seisma, aimates halba. Mul kulus hetk nägemaks, et tee mu ees oli vaba, kuid siis oli juba hilja, sest keegi tõukas mind selja tagant ning ma koperdasin kohmakalt ja vaevu püsti jäädes ettepoole, nii et kogu klass purskas naerma.

"Noh, mis siis nüüd?" küsis matemaatikaõpetaja tüdinult. Loomulikult polnud ta mitte kui midagi näinud.

Näost punasena hakkasin tahvlile ülesannet lahendama. Ma ei oodanudki, et keegi minu koperdamist arutama hakkaks. Õpetaja pidas seda ilmselt täiesti loomulikuks asjaks, sest ma kippusin pidevalt "iseenda jalgade otsa koperdama". Minu kallid klassikaaslased mõtlesid samal ajal muidugi juba selle peale, kuidas mind tahvli juurest tagasi tulles koperdama saada.

"Jah, preili Andersson?" sõnas õpetaja järsku. Vaatasin klassi poole ja nägin, et uus tüdruk Brit oli püsti tõusnud.

"Kas te ei näinud, mis just juhtus?" küsis Brit selgel häälel. "Teda tõugati."

Õpetaja oli tema sekkumisest ilmselgelt üllatunud. "Vabandust? Kuidas te minuga räägite?"

"Mis mõttes?" ei saanud Brit aru. "Ma juhtisin teie tähelepanu sellele, et teda," ta näitas minule, "tõugati, kui ta tahvli juurde läks."

"Võtke oma tooni maha ja õppige tunnis viisakamalt käituma," nähvas õpetaja, "siis räägime edasi. Istuge maha."

Brit võttis nördinult istet.

Kuid midagi oli siiski juhtunud. Kui ma tagasi oma kohale läksin, ei olnud mu teel ühtki jalga ega koolikotti.

---

Kelle osa Teile seekord kõige rohkem meeldis? :)