Tüdruk Baarist - (lisetetehh&jenzziiee) - Lõpetatud

Teine tööpäev

Kell 8.30
Olin just oma kõige magusama une peal, kui järsku mu äratuskell sõnaotses mõttes karjuma pistis.

"Mhhhh...ma ei jaksa" mõmisesin vaikselt end voodist välja ukerdades ja kella kinni lüües.
Kõndisin veel hetkeks oma rõdule, et vaadata, kui soe täna väljas on. Uh peaks mainima, et õhk oli vägagi lämbe.

Niisiis panin selga ühe valge punaste lillekestega õhulise kleidi, juuksed punusin patsi, kuna kes tahaks oma toidu sees mu "maitsvaid" juuksekarvu näha, veel hullem need ära süüa.
Väristasin hetkeks oma mõtte peale jõledusest õlgu ning jooksin siis juba kööki.

"Hommik emme!" tervitasin ema, kes tegelikult juba lahkumas oli.

"Sullegi kallike, võta söö üks banaan ära, kui tahad. Ma nüüd lähen!" hõikas emps veel ukse pealt ning kiirustas siis juba tööle minema.
Haarasin kandikult ühe banaani, kuid seda nähes tuli mul idee teha endale üks mustika-banaani smuuti.
See tuli ülihea, pesin kiirelt ka nõud ning tormasingi kuuri oma ratast võtma. Õnneks sain oma ratta kiirelt lahti, äkki tuleb täna parem päev?

Väljas oli kohutavalt palav, isegi tuult ei olnud, selle tõttu võib mul täna palju januseid või jäätise näljas kliente tulla.

Panin oma ratta lukku ja jooksin kiirelt baari sisse, uhh..jõudsin täpselt õigeks ajaks.
Sidusin endale põlle ette ning jäin leti taha ootama.

"Hommik Delilah!" sõnas äkitselt Tom mu seljatagant.

"Tere!" tervitasin teda vastu.

"Need on uued lillevaasid laudadele, et siia veidi suve tuua niiet ole hea, pane need laudadele ja taga ruumis on ka lilled" seletas ta andes mulle ühe suure kasti.
Noogutasin talle vaid pead ning asusin tegutsema.
Kuna kell oli alles 10 läbi veidi siis ei käinud ka eriti rahvast, see oli hea.

Ausalt öeldes oli tulemus hea ning need valged lilled sobisid laudadele imehästi.
Varsti hakkas rahvast sisse ja välja voorima nagu sipelgapesas, jooksin muudkui ühe laua juurest teise juurde viies sinna kas toitu, jooki või hoopis menüü.

Järsku jäi mulle silma üks tuttav poiss.
Appi, ma olen surnud!
See oli mu bossi poeg, kellele ma eile selle kokteili sülle olin valanud.

"Achh..sina? Kas mu isa on siin?" küsis ta kuidagi kurjalt mulle otsa vaadates.

"Tere! Ta läks hetkel kauba järele, kuid jõuab umbes 15 minuti pärast" proovisin ma viisakaks jääda, kuid tegelikult oleksin tahtnud talle karjuda, mida ma temast arvan.
Ükski normaalne inimene ei saa ju olla nii vihane ühe tühise eksimuse pärast aga noh selles asi ongi, et ta ei ole ju normaalne.

"Ma jään ootama, anna mulle üks mullivesi" sõnas ta istudes nüüd leti taha.
Valasin talle mullivett ja lisasin sinna ka jääd "Palun!".
Käisin veel korra paari klienti teenindamas, kuniks tulin tagasi leti juurde.

"Mis su nimi oligi?" küsis ta äkitselt.

Vaatasin teda hetkeks veidralt, kuid ütlesin siis veidi ninakalt "Kui sa nii pime ei oleks siis näeksid sa seda ka lugeda aga ma teen su olukorra lihtsamaks, Delilah olen" ning ulatasin talle käe.

Ta vaatas mind nüüd veelgi kurjemalt ega mõelnudki mu kätt vastu tervitada "Su ninakus ajab mu närvi, ma lähen taha ruumi, ütle mu isale, et tahan temaga rääkida!".

Oh sai ka lõpuks aru, et võiks juba siit minema minna.
Võtsin köögist veel paar jäätist ning viisin need väikestele põnnidele, kes rõõmsalt laua taga kilkasid.

"Tom! Tahtsin öelda, et su poeg ootab sind taga ruumis" sõnasin Tomile, kes parasjagu mingite kastidega uksest sisse astus.

"Aa Liam ja, ja ma lähen!" vastas ta kiirelt kastid maha pannes ning käskis mul nendes olevad toidud kappidesse laduda.
Kuna oli juba õhtupoolik oli rahvast vähem.

"Hola Delilah!" hõikas äkitselt keegi.

Tõusin kohmakalt leti alt püsti ja lõin oma pea kõvasti vastu seda lollakat letti ära.

"Äua! Hei Melany, mis sa siin teed?" küsisin vaikselt oma pead hõõrudes.

"Mõtlesin, et vaatan su töökoha üle, päris äge peaks ütlema" sõnas ta rõõmsalt, kuid tõmbas mu siis endale lähemale "Siin lähedal on õhtul pidu, tuled?"

"Ei ma ei usu, ma olen juba niigi väsinud" raputasin talle pead, mille peale ta muidugi solvus.

"No ma veel vaatan" ohkasin järeleandlikult.
Nüüd hüppas ta juba rõõmust ning plaksutas oma käsi kokku, kuna tema arvates oli mu vastus jah.

Tööpäeva lõppedes olin mega väsinud ja tahtsin vaid koju oma voodisse pugeda.
Oh kodu, kas ma olen sulle kunagi öelnud, kui kallis sa oled? Vist mitte.
Melany oli mulle juba kirjutanud, et kohtume kell 20.30 rannas.
Niisiis vahetasingi ma ära oma riided ja tegin ka juuksed lahti. Midagi erilist ma selga ei pannud, sest tahtsin end mugavalt tunda.
Randa otsustasin ma jalutada, kuna kui ma veidi jooma peaks siis ratta peal ma enam kindlasti ei püsiks.

Heya!
Kui teile see osa meeldis, siis ärge unustage vote'da ning võite ka kommenteerida, kuidas jäite selle osaga rahule.
Selle kirjutas lisetetehh ning arvatavasti olete juba aru saanud, et teeme osasid kordamööda.
Seniks bye!!!💖