Delilahil algas suvevaheaeg, nagu ka kõikidel teistel, kuid sellel suvel otsustas ta minna tööle ühte baari. Seda kõike selleks, et sügisel endale korter üürida... Esimene tööpäev ei möödu aga nii, nagu Delilah seda ette oli kujutanud. Mis siis juht...
Mõtlesin talle siiski mitte vastata, kuna ma isegi ei teadnud täpselt, mida öelda. Mu pea oli mõtetest täiesti pahupidi+ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et ta mind niimoodi ära tahab kasutada. See on temast liigagi hale.
Hommikul "Appi Mel...!!" karjatasin ma järsku ning potsatasin voodist maha, sellele järgnes aga Melany naer, mis kõlas nagu narkouimas kajakal, kes parasajagu surema hakkab. "Miks sa nii tegid?" küsisin ma pahuralt ning haarasin kapist ühe rätiku, et end veidigi kuivatada. Terve mu voodi ujus+meie eilsed snäkid olid kah nüüd mööda tuba laiali.
Lõpuks lõpetas ka Melany naermise, kuid suutis siiski veel vaevu rääkida "N-noh ma ei saanud sind k-kuidagi üles ja siis mul tuli idee sulle ämbriga vett valada....polnud hea idee?"
"Ämbriga??? Oleksid võinud siis juba terve vanniga tuua äkki..." olin ma ikkagi pahur, kuna kes seda segadust koristama peab? Jah...õige vastus-mina!
"Sorry Deliyyyyyyyy!" hüppas Melany mulle äkitselt kaela ning tegi oma suured kutsika silmad pähe. "Jaja...aga sa pead mind sellega nüüd aitama!" sõnasin ma sellele segadusele vihjates ja hakkasin siis koristama.
~1h hiljem Oeh! Te ei kujuta ette ka, kui väsitav see päev on olnud ja see pole isegi veel täielikult alanud, kuna kell on alles 10.43
"Kuule...mida ma peaks tegema? Kas lähen siis Liamiga kinno ja mängin nagu ma ei oleks midagi kuulnud või......või noh räägin talle kõik kohe ära?" küsisin Melanylt, kuna kes oskaks mulle paremat nõu anda, kui mu enda parim sõbranna.
Jep nagu ma arvasin oli tal vastus koheselt olemas "Ma räägin kohe, mida me selle kleepuva pasaga ette võtame, kuid kõigepealt pean ma süüa saama!" sõnas Mel oma kõhule viidates, mis lasi valla ühe tugeva korina. Kleepuv pask?💩Okai ma tean, et see veider aga jah...
Muigasin vaikselt ta lause peale ning suundusime siis juba köögi poole. A jah...ma pole veel seletanudki miks ma tööl pole. Seda siis sellepärast, et vihmase ilma tõttu poleks mõtet seda baari avada, kes ikka sellise ilmaga randa tuleb? Okei sorry Alissa ehk tuleks, kuna ta käib rannas isegi kontsadega. Ärge ainult öelge, et te ei mäleta! Usun, et ta kukkus lihtsalt sündides paar korda vastu maad või midagi sellist.
Lõpuks, kui olime oma vahvlid valmis saanud katsime endale laua ja kaunistasime need veel ilusti ära ka. Tegin veel vahvlitest paar pilti ja lisasin neist ühe ka instasse.
Oops! Questa immagine non segue le nostre linee guida sui contenuti. Per continuare la pubblicazione, provare a rimuoverlo o caricare un altro.
Deliyass
"Need hommikud👅👌"
98 likes
2 comments
Liam: Oh...võin sööma tulla?👅😮
Melanyyy: Õnneks jäid sa hiljaks, ma jõudsin ette😂🖕@Liam
Neid imelisi vahvleid ei jagaks ma selle sitapeaga eales, niiet hoidku heaga eemale. Kuigi ma tah...ah vahet pole.
"Lähme shoppama?" küsis äkitselt Melany nähes mu kurba nägu, kui lugesin oma insta pildi kommentaare. "Sellise ilmaga oleks see ju super!" lisas ta veel ning nipsutas hetkeks oma sõrmi mu silme all.
"Nõus. Ehk saan ka oma mõtted Liamist eemale..." sõnasin ma nüüd veidi rõõmsamalt ja pesin kiirelt meie nõud ära. Seejärel suundusime üles ja hakkasime end valmis seadma, pidin ka Melanyle oma riideid laenam, kuna me ei viitsi tema juurest enam läbi minna. Igastahes kammisin veel kiirelt oma juuksed ära ja ei, ma ei teinud meiki. Mu näonahk on hetkel vägagi hea ning meiki pole lihtsalt vaja. Selga panin sinised teksad ja siis ühe valge pusa, lisasin veel veidi oma uut parfüümi ja valmis ma olingi.
"Noh...eluga! Me jääme bussist maha" ergutasin veel Melanyt, kes alles oma ripsmeid värvis.
"Rahu talleke, me jõuame!" sõnas ta kiirelt ning viskas endale siis mu teksatagi peale.
Kui olin ukse lukku saanud tormasime kiiresti bussi peatusesse. "Omg!!! See sõidab ära!" karjatasin Melile, kes mulle puhkides järele jooksis. Vehkisin nüüd kätega nagu mingi hullunud jaanalind aga no sellest oli vähemalt kasu kah...
"Tere ja aitäh!" sõnasin bussijuhile ja kõndisin siis kuhugi bussi taha otsa, Melany minu kannul.
"Mina sinuga enam ei jookse!" sõnas ta hingeldades ning toetas oma pea siis mu õlale. Ta on alati tigu olnud hahah aga sellepärast ta nii nummi ongi. Mida? Teod on ju armsad?
Terve sõidu istusime vaikuses ja mõtlesime omi mõtteid. Jah...teil on õigus, minu mõtted tiirlesid vaid Liami ümber. Mis teha, ta röövis mu südame ja ma ei saa sinna midagi parata.
Lõpuks olime me kohal ja kuna väljas ikkagi sadas, siis pidime ka poodi jooksuga minema. Hahah oleks te jällegi Melany nägu näinud.
Kõigepealt lippasime me H&M'i, sealt ei leidnud ma midagi, see-eest sai aga Melany tervelt 2 kotitäit riideid, ei ta pole hull. Ta on lihtsalt segane hahah. Igastahes, kui olime peaaegu kõik poed läbi käinud tuli meil idee minna veel kinno ka. Me olime juba ammu tahtnud "Baywatch'i" vaadata niiet jah.
Tormasime kiirelt kassasse ja õnneks selgus, et täpselt 2 kohta on veel vabad+need olid kõrvuti. Vot see oli vedamine ma ütlen. Filmini oli aega 13 minutit, seega oli meil veel aega osta oma nachod ja cocad. Need olemas suundusime juba saali.
"Mitmes rida meil oligi?" küsisin Melanylt, kes juba trepist üles tormas ja siis äkitselt komistas. Kõik ta nachod lendasid maha+kogu ta coca valgus mööda põrandat laiali, tema ise seal sees. Ütleks nii, et see vaatepilt oli lihtsalt üht pilti väärt, ma usun, et sellega nõustusid ka teised, kes seda nägid, kuna saalist oli kosta naeru.
Lõpuks,kui Melany end püsti oli ukerdanud ulatas ta mulle meie piletid ning sõnas ohates "Mine! Ma lähen teen end korda..." Vaatsin talle veel hetkeks veidralt otsa, kuna ausaltöeldes nägi ta välja nagu kloun, kuid suundusin siis kiirelt üles.
"Nii...kaheksas rida...kaheksas rida jep siin ja nüüd veel kümnes koht" pomisesin vaikselt oma huulte vahelt ning püüdsin kiirelt oma kohta leida.
Haa, siin sa oledki mu kullake! Mõtlesin veel peas ning sättisin siis oma tagumiku kümnendale toolile. Äkitselt nimetas keegi mu nime.
"Delilah, sina?" küsis üks tuttav hääl. Sain koheselt aru kellega tegu ning pöörasin oma pea aeglaselt selle poisi poole.
"Liam..." sõnasin ohates ja jäin teda hetkes jõllitama.
Nii...ma kõigepealt vabandan, et see osa alles täna tuli, kuna olin lubanud selle juba eile avaldada aga jah sorry...ma jäin kogemata magama😂😞 #tüüpilinemina Igastahes andke meile teada, kuidas jäite osaga rahule ning kindlasti ärge unustage ka vote'da!!!💗💗 Ahjaa...see ka veel, et kes alustab näiteks raamatu kirjutamist või tahab lihtsalt veidi oma raamatut uuendada ja vajaks siis sellele kaant, siis võite julgelt küsida neid jenzziiee'lt. Soovitan!😊
