Delilahil algas suvevaheaeg, nagu ka kõikidel teistel, kuid sellel suvel otsustas ta minna tööle ühte baari. Seda kõike selleks, et sügisel endale korter üürida... Esimene tööpäev ei möödu aga nii, nagu Delilah seda ette oli kujutanud. Mis siis juht...
Veider, mida ta nüüd küll öelda tahab? "Oot mis su nimi oligi?" küsis ta hetkeks mõtlikult.
Hakkasin talle küll vastama, kuid ta segas mulle juba vahele "Vahet pole. Igastahes sa ei sobi siia ning las ma ütlen sulle midagi. Hoia Liamist eemale või muidu sa veel näed, milleks ma võimeline olen!". Selle viimase lause ta põhimõtteliselt karjus mulle kõrva. Ime, et ma kurdiks ei jäänud, on jobu selline.
Alissa vaatas mulle veel hetkeks kurjalt otsa, kuid hakkas siis oma tibi kontsi klõbistades minema kõndima. Lol, kes tuleks üldse kontsadega randa?
Mõtlesin talle veel enda kaitseks midagi nähvata aga noh milleks? Las olla õnnelik ega mind see Liam ei huvitagi....vist. Teeme nii, et ma seda viimast sõna ei öelnud.
Otsustasin siiski koju minna, kuna ma ei tahaks selle põrnika nägu enam näha. Saatsin ka Melanyle sõnumi, muidu hakkaks ta veel minu pärast muretsema.
Uskuge mind, kui Melany juba minu pärast mures on või mind taga otsib siis helistab ta terve linna läbi. Kuna olime siia tulnud ratastega ja need olid ikka veel rannas rattahoidlas, siis pidin vaikselt teiste juurest mööda hiilima.
Jooksin kiirelt neist mööda, samalajal vaatsin ega keegi mind ei märkaks. Õnneks ei näinud mind keegi. Neil tundus seal päris lõbus olevat, muutusin isegi veidi kurvaks ehk peaksin ikka siia jääma? Ei. Kao koju Delilah. Ütles mu pea.
Koju jõudes jooksin kiirelt oma tuppa ning viskusin hetkeks voodile. Sõitsin vist liiga kiiresti, kuna mu hingamine oli täiesti paigast ära. Otsustasin veeta selle õhtu oma lõõgastavas mullivannis, läksin juba vannituppa ja keerasin vee jooksma. Samalajal tegin lahti oma juuksed, mis olid algselt krunnis olnud. Seejärel koorisin end juba riidest lahti ja kobisin vanni. Kurat. Vannipommid on otsa saanud. Nojah...saab ka ilma. Hetkeks tundus vesi lausa tuline, hiljem aga harjusin sellega ära.
Ärkasin järsku üles tundes enda ümber jääkülma vett. Appi! Ma olin vanni magama jäänud ja lausa kaheks tunniks. Kuidas see võimalik on? Ma ei tea olen lihtsalt alati arvanud, et seda juhtub vaid raamatutes või filmides, kuid nüüd juhtus see minuga ja päriselt.
Pesin oma keha ja pea kiirelt kuuma duši veega ära ning sibasin kiirelt oma tuppa. Jestas, kui külm on! Võtsin kapist mingid hallid dressid ja suure pusa, juukseid ei viitsinud ma kuivatada. Haarsin veel oma telefoni ning kobisin ruttu voodisse. Saatsin veel kiire snapi Melanyle ja jäin siis kohe magama. Hahah pole vist ammu nii kiirelt magama jäänud.
Hommikul Ärkasin ereda päikese kiire peale, mis kardinate vahelt mu näole sillerdas. Realselt mul pole vist kunagi nii head und olnud. Võtsin kapilt oma telefoni ja tegin paar selfiet ehk panen ühe instasse? Just, mille jaoks ma selle muidu tegin.
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
Deliyass
"Woke up like this😏"
43 likes
3 comments
Melanyy: Vau Deli👅❤
Deliyass: 😇❤@melanyy
Liam: 😏💦
Mmm...ok, mida see Liami kommentaar peaks tähendama? On ikka veidrik.
Kuna täna on siiski laupäev siis õnneks on mul lühendatud tööpäev, see tähendab ainult head niiet kobisin ruttu voodist välja. Läksin hetkeks ka oma rõdule, et hingata veidi värsket õhku ja vaadata, kui soe täna väljas on.
Uhh...ütleks, et liigagi palav, niiet haarasin kapist ühe õhulise kleidi ja plätud, mida polnud veel isegi kandnud. Juuksed jätsin ma nii nagu nad olid, sest mul olid hetkel ilusad loomulikud lokid. Kammisin need vaid kergelt läbi.
Seejärel lippasin ma kööki ja tegin endale ühe banaani-õuna-mustika smuuti. Damn see tuli hea. Jõin selle kiirelt ära ning läksin siis uksest välja, et oma ratast võtta, poole tee peal kuuri tuli mul aga mõte minna hoopiski jala.
Mõnus soe tuul paitas õrnalt mu nägu ning lennutas mu juukseid, see tunne oli lihtsalt mega mõnus, kuniks selle segas üks auto mu kõrval, mis mu tähelepanu endale tõmbas. See oli Liam.
"Del! Tahad viin su ära?" hõikas ta akna alla lastes.
Ausaltöeldes ei olnud mul selle vastu midagi niiet saatsin talle õrna naeratuse ja jooksin siis autosse.
Terve tee valitses autos taas vaikus, kuid seekord oli see selline piinlik vaikus. Noh teate küll, kui tahaksid midagi öelda aga ei tea täpselt mida või nii.
Järsku ütlesime me aga korraga "Tead...!" ja siis purskasime naerma.
Tean see tundub veider hahah.
"Alusta sina" sõnas nüüd Liam, noogutasin talle hetkeks, kuid sõnasin siis "Noh tead, ma mõtlesin, et võiksime lihtsalt paremini läbi saada. On see imelik?".
Vaatasin talle veel arglikult otsa, kuniks ta mulle naeratas ja inimesed teate. See naeratus oli see päris. See polnud selline õel või võlts nagu ta tavaliselt teeb.
"Tegelikult tahtsin sama öelda, niiet ei, see pole imelik Delilah" sõnas ta veel ja saatis mulle veel ühe naeratuse. Hakkasin juba õrnalt muhelema ning müksasin teda õrnalt, mille peale ta muigama hakkas "Preili ma olen veel roolis".
"Okai, okai härra!" mängisin veidike kaasa.
Lõpuks jõudsime aga baari ette. Astusime lõbusalt autost välja, kuniks kogu meie lõbu ühe hetkega kadus või noh vähemalt minu lõbu.
Yaay uus osa! Vabandan, et see nii hilja tuli kuna lubasin selle tegelikult juba õhtul välja panna aga noh... Igastahes andke kindlasti teada, kuidas see teile meeldis, võite anda ka ideid järgmisteks osadeks, kui tahate. Ärge unustage vote'da mu armsadad!!!!!💗
Olete meile väga kallid ja aitäh, et seda raamtut loete! 😍😘 Hahah ma ei tea, mis imelik tänamis tuju mul hetkel tuli.😂
